Peipsiveere looduskaitseala loomise peamine eesmärk on hoida siinset maastikku ja liike ning neid ka taastada ja tutvustada. Maismaal on siinse looduse tutvustamiseks rajatud Emajõe õpperada (3 km). See algab Emajõe-Suursoo keskuse juurest, teeb tiiru jõeäärsel lammil, vanal tarnamättalisel sooheinamaal ning läbib sookaasikut ja vana taliteed. Õpperada on osaliselt kaetud laudteega. Arvestama peaks, et jõeäärne rada on suurvee mõjualas ja seetõttu üleujutuste korral raskesti läbitav või läbimatu.
Peipsiveere looduskaitseala moodustati 20.12.2013.
Tartumaa vanimad asustusleiud, kiviaegsed asulakohad Emajõe ääres Agalis (vanim asulakoht Tartumaal) ja Kullamäel on praeguseks mattunud mitmemeetrise turbakihi alla.
Paljud endised talukohad soosaartel on kattunud eriilmelise metsaga, kus leidub ka vägevaid põlispuid, varasemad jõeäärsed luhaheinamaade siilud on pajusid ja leppi täis kasvanud, üle soode kulgenud taliteed kohati vaevu aimatavad. Säilinud on omapärane, vaid vettmööda ligipääsuga Praaga küla Emajõe suudmealal vahetult enne Peipsi järve.
15. ja 28.aprillil, algusega kell 12.00, toimuvad käsitöömeistri Eve Variku juhendamisel linase kanga kudumise töötoad. Töötoad toimuvad Soomaa rahvuspargis, Sandra külas, Käära talus. Kurususel kääritakse ja rakendatakse linase kanga lõim ning alustatakse kanga kudumisega. Lisaks saab kuulda kangakudumise ajaloost Eestis. Osalemine tasuta! Kursuse korraldamist toetab SA KIK. Täiendav informatsioon: Sandra Urvak, sandra.urvak@keskkonnaamet.ee, tel:5527726
Pea kinni kaitsealal olevatest piirangutest. Täpsemalt saad nendega tutvuda lugedes kaitse-eeskirja.
Orjaku õpperada
Rada koosneb pikemast Orjaku rajast (2 km) ja lühemast Roostikuringist (0,7 km). Rada on tähistatud postide ja suunaviitadega. Lisaks infotahvlitele ja laudteele on rajal kaks vaatlusplatvormi, kuhu pääseb nii lapsevankri kui ka ratastooliga. Platvormidelt avaneb vaade Käina lahele.
Sääretirbi telkimisala
Esimesed jäljed inimasustusest Kõrvemaal pärinevad juba kiviajast, kuid läbi aegade on siin väga vähe inimesi elanud. Tähendab ju sõna „kõrb, kõrve” suurt metsa või põlist laant.
Enne Nõukogude võimu oli praegusel kaitseala territooriumil üle 40 talu. Koitjärve külas Oru talus elas aastaid oma venna Jüri juures kirjanik Anton Hansen Tammsaare, kelle loomingus kajastuvad kirjeldused Põhja-Kõrvemaa maastikest. Kõige tuntuim neist on „Kõrboja peremees“.
Tuntuim ja külastatavaim paik piirkonnas on kirjanik Anton Hansen Tammsaare muuseum Vargamäel. Kirjaniku sünnikodu pakub tegutsemis- ja avastamisrõõmu igas eas ajaloo- ja kirjandushuvilistele. Muuseumi lähedale rajatud Järvamaa Kultuurihiies jalutades võib jälgida Järvamaa kultuuripreemiate laureaatide istutatud puude sirgumist. Puid on seal 25 aasta jooksul mulda saanud rohkem kui 100. Kultuurihiie servas saavad lapsed karjapoisi moodi lustida, selleks on sinna rajatud väike seiklusrada.
Kõrvemaa maastikukaitseala on loodud selleks, et hoida piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet, kooslusi ja elupaiku, säilitada elustiku mitmekesisust, sealhulgas kaitsealuseid liike. Kõrvemaal on suured rabad ning jääaega meenutavad mõhnad ja oosid. Vahelduval maastikul on mõnus matkata.