image alt text
Kolmapäeval, 25. aprillil 2018 kell 18 olete oodatud Keskkonnaameti Kuressaare kontorisse (Tallinna 22) metsiseõhtule, mis toimub Vilsandi noore looduskaitsja kevadseminari raames. Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks ühe meie põlislooduse sümbolitest ‒ metsise ehk mõtuse. Metsisele pühendatud õhtul saame Arne Aderi juhatusel lähemalt tuttavaks nende majesteetlike lindude eluoluga ja seisundiga Eestis. Sündmust korraldab Keskkonnaamet koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel. Metsiseõhtu on kõigile TASUTA!

Peipsi järves Suurjärve ja Lämmijärve piiril asuv Piirissaar, mille pindala on tänapäeval vaid 7,5 km2, oli ammustel aegadel tunduvalt suurem ja ka rahvarikkam. On teada, et 1796. aastal oli saare pindala 20,1 km2. Tänapäeval on Piirissaarel kolm küla: Piiri, Tooni ja Saare, kuid kaitseala koosseisu ei kuulu nende külade hoonestatud alad ning sadamaala. Saare loodeosas asus veel ka Porka küla, mis uhuti 1862. aasta suure tormiga minema.

  • Sõidukiga võid sõita vaid selleks ettenähtud teedel. Erandina on lubatud mootorsõidukiga sõita Emajõe ja Peipsi järve jääkattel ning maastikusõidukiga kaitseala veekogude jääkattel ja Piirissaarel lumikattega. 
  • Kaitseala vetel on lubatud sõita ujuvvahendiga, v.a mootoriga ujuvvahendiga Koosa järvel. Keelatud on sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõita alla 100 ha suurustel järvedel. 
  • Keelatud on inimeste viibimine Koosa järvel 1. aprillist kuni 31. juulini.
  • Tähistatud/tarastatud eramaal liikumiseks küsi luba omanikult.

Peipsiveere looduskaitseala loomise peamine eesmärk on hoida siinset maastikku ja liike ning neid ka taastada ja tutvustada. Maismaal on siinse looduse tutvustamiseks rajatud Emajõe õpperada (3 km). See algab Emajõe-Suursoo keskuse juurest, teeb tiiru jõeäärsel lammil, vanal tarnamättalisel sooheinamaal ning läbib sookaasikut ja vana taliteed. Õpperada on osaliselt kaetud laudteega. Arvestama peaks, et jõeäärne rada on suurvee mõjualas ja seetõttu üleujutuste korral raskesti läbitav või läbimatu. 

Tartumaa vanimad asustusleiud, kiviaegsed asulakohad Emajõe ääres Agalis (vanim asulakoht Tartumaal) ja Kullamäel on praeguseks mattunud mitmemeetrise turbakihi alla.

Paljud endised talukohad soosaartel on kattunud eriilmelise metsaga, kus leidub ka vägevaid põlispuid, varasemad jõeäärsed luhaheinamaade siilud on pajusid ja leppi täis kasvanud, üle soode kulgenud taliteed kohati vaevu aimatavad. Säilinud on omapärane, vaid vettmööda ligipääsuga Praaga küla Emajõe suudmealal vahetult enne Peipsi järve.

image alt text
Karula noored looduskaitsjad saavad kokku 14.- 15. aprillil Kaikamäel. Koos õpitakse puulusikate ja puidust ummiknõu valmistamist meister Meelis Kihulase ja tema õpipoiste käe all. Arne Ader räägib aasta 2018. linnust metsisest. Loodusõhtu metsisest algab Kaikamäel 14. aprillil kell 18.00, sinna on oodatud lisaks noortele loodushuvilistele ka Karula rahvuspargi elanikud ja teised huvilised. Laupäeva õhtul peibutatakse kakkusid Kaika kuplite vahel. Pühapäeval aitavad noored korrastada Kaikamäe kunagise koolimaja ja praeguse seltsimaja ümbrust.
image alt text

15. ja 28.aprillil, algusega kell 12.00, toimuvad käsitöömeistri Eve Variku juhendamisel linase kanga kudumise töötoad. Töötoad toimuvad Soomaa rahvuspargis, Sandra külas, Käära talus. Kurususel kääritakse ja rakendatakse linase kanga lõim ning alustatakse kanga kudumisega. Lisaks saab kuulda kangakudumise ajaloost Eestis. Osalemine tasuta! Kursuse korraldamist toetab SA KIK. Täiendav informatsioon: Sandra Urvak, sandra.urvak@keskkonnaamet.ee, tel:5527726

Asu jälgima