Keskkonnaagentuur ja Eesti Looduseuurijate Selts kutsuvad tähistama Vabariigi 100. juubelit looduses viibimisega ja seal aset leidnud kohtumiste registreerimisega. Nii aitame kaasa Eestis elavate liikide leviku kaardistamisele ja suurendame enda teadlikust meie kõrval elavatest loomadest, taimedest ja seentest.
Keskkonnaagentuur ja Eesti Looduseuurijate Selts kutsuvad tähistama Vabariigi 100. juubelit looduses viibimisega ja seal aset leidnud kohtumiste registreerimisega. Nii aitame kaasa Eestis elavate liikide leviku kaardistamisele ja suurendame enda teadlikust meie kõrval elavatest loomadest, taimedest ja seentest.
8. detsembril 2018 täitub veerandsada aastat Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide loomisest, mistõttu kutsume jäädvustama rahvusparkide loodust ja inimest selle keskel. Tähistamaks Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargi 25. sünnipäeva kutsub Keskkonnaamet pildistama terve aasta vältel rahvusparkide loodust ja kultuuripärandit. Oodatud on fotod rahvuspargi maastikest sealsest elus- ja eluta loodusest, inimtegevuse jälgedest nagu näiteks hooned, kiviaiad, sillad ja inimeste tegevustest: kalapüük, suvine heinategu, suusatamine jms.
8. detsembril 2018 täitub veerandsada aastat Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide loomisest, mistõttu kutsume jäädvustama rahvusparkide loodust ja inimest selle keskel. Tähistamaks Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargi 25. sünnipäeva kutsub Keskkonnaamet pildistama terve aasta vältel rahvusparkide loodust ja kultuuripärandit. Oodatud on fotod rahvuspargi maastikest sealsest elus- ja eluta loodusest, inimtegevuse jälgedest nagu näiteks hooned, kiviaiad, sillad ja inimeste tegevustest: kalapüük, suvine heinategu, suusatamine jms.
8. detsembril 2018 täitub veerandsada aastat Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide loomisest, mistõttu kutsume jäädvustama rahvusparkide loodust ja inimest selle keskel. Tähistamaks Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargi 25. sünnipäeva kutsub Keskkonnaamet pildistama terve aasta vältel rahvusparkide loodust ja kultuuripärandit. Oodatud on fotod rahvuspargi maastikest sealsest elus- ja eluta loodusest, inimtegevuse jälgedest nagu näiteks hooned, kiviaiad, sillad ja inimeste tegevustest: kalapüük, suvine heinategu, suusatamine jms.
Rahvuspargid on erilise rahvusliku väärtusega alad looduse ja kultuuripärandi kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. 2014. aastal loodi ühtne visuaalne identiteet meie rahvusparkidele. Selle töötasid välja Asko Künnap ja disainibüroo Rakett.
Eesti rahvuslinnuks on suitsupääsuke, -lilleks rukkilill, -kiviks paekivi ja -kalaks räim. Tänavu jaanuaris saime rahvusliblika - pääsusaba. Aasta tagasi alustasime rahvusmaastike valimisega.
