- Juba 1939. aastal võeti kaitse alla Käina lahe ravimuda, mis oma kvaliteedilt on Eesti parim. 1961. a võeti kohaliku tähtsusega ornitoloogilise keelualana kaitse alla Käina laht ja maastikulise keelualana Kassari saar tervikuna. Käina lahe ornitoloogilise keeluala baasil moodustati 1971. a Käina lahe riiklik linnustikukaitseala, mille koosseisu kuulus ka Reigi saar Jausa lahes. 1998. a liideti Käina lahe riikliku linnustikukaitsealaga Kassari maastikuline keeluala ja moodustati Käina lahe – Kassari maastikukaitseala.
- Käina laht moodustab ligemale viiendiku kaitsealast.
- Kõrvemaa maastikukaitseala ulatub Harju-, Järva- ja Lääne-Virumaale. Kõrvemaa maastikukaitsealal peamiseks eesmärgiks on kaitsta piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet ja pinnavorme.
- Osaliselt on see kaitse all olnud juba 1957. aastast, mil moodustati Aegviidu-Nelijärve maastikuline keeluala. 1971.
- Põhja-Kõrvemaa LKA moodustati 1991. aastal endise sõjaväe polügooni alale, 1997. aastal nimetati kaitseala maastikukaitsealaks ning 2007. aastal taas looduskaitselaks. Kaitseala pindala on 13157,9 ha.
- Kaitseala jaguneb 4 sihtkaitsevööndiks ja 4 piiranguvööndiks.
- Põhja-Kõrvemaa on oosidele ja nende vahelistesse orgudesse kujunenud metsade ja soode maastik.
- Viimast jääaega meenutavad kaks servamoodustiste vööndit: Aegviidu-Paukjärve (16 km) ning Kulli-Koitjärve (8 km).
Soostik
Emajõel ja Peipsi järvel on olnud suur roll siinsete maastike kujunemisel. Emajõgi, mille lähe on Võrtsjärves Rannu-Jõesuus ning mis suubub Peipsi järve Praagal, on ajalooliselt voolanud vastupidises suunas. See oli maapinna jää alt vabanemise järel, kui Võrtsjärv oli Peipsist mitu korda suurem. Praegune voolusuund Võrtsjärvest Peipsi poole kujunes välja umbes 6000‒7000 aastat tagasi.
- Esimene looduskaitseala loodi piirkonnas 1939. aastal, kui tookordses Kavastu vallas moodustati Koosa jõesuudme linnukaitseala.
- Peipsiveere kaitseala moodustati 2013.
![image alt text](/sites/default/files/styles/medium/public/uploads/news/koige_esimene_soomaa_kursus_2015_0.jpg?itok=YVnEQ9W9)
Soomaa rahvuspargi noored looduskaitsjad kohtuvad 7.-8.aprillil kevadseminaril. Kahe päeva jooksul õpitakse kotkauurija Gunnar Seinaga tundma Eestis elavaid kotkaliike, saadakse teada Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kliimamuutustega kohanemise eksperdi Igor Miilvee jutu läbi, mis on kliimamuutused ja mida need loodusele, sealhulgas Eesti loodusele, kaasa toovad ning tutvutakse Keskkonnaagentuurist Reigo Roasto käe all tundma erinevaid looduse andmebaase. 7.
![image alt text](/sites/default/files/styles/medium/public/uploads/news/arne_ader_metsis_web_0.jpg?itok=uQgIfNoD)
![image alt text](/sites/default/files/styles/medium/public/uploads/news/lo_0.jpg?itok=SRIxeg_F)
![image alt text](/sites/default/files/styles/medium/public/uploads/news/allikad_osoonis.jpg?itok=LuOdOyRx)
Endla looduskaitsealale jäävaid allikaid, näiteks Sopa, Oostriku, Võlingi ja Vilbaste allikaid, tutvustati 2. aprillil 2018 ETV saates Osoon. Tarmo Mikkusaare suurepärast videolõiku on mõnda aega järelvaadatav aadressil: https://etv.err.ee/v/elusaated/osoon/videod/f7613c4d-e9a7-42a7-adf8-d2ce3b5d4f18/mis-saab-rahustavam-olla-kui-allikavee-tasane-vulin
![image alt text](/sites/default/files/styles/medium/public/uploads/news/loodusvaatlus_maris_turb.jpg?itok=K4HuHgAI)
Keskkonnaagentuur ja Eesti Looduseuurijate Selts kutsuvad tähistama Vabariigi 100. juubelit looduses viibimisega ja seal aset leidnud kohtumiste registreerimisega. Nii aitame kaasa Eestis elavate liikide leviku kaardistamisele ja suurendame enda teadlikust meie kõrval elavatest loomadest, taimedest ja seentest.