- Luitemaa looduskaitseala peamine kaitse-eesmärk on kaitsta Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastikku. Kaitseala loodi 2000.
Pärimuse kogumine Lahemaa mälumaastike projekti raames – Kaisa Linno; Võimalikud looduskaitselised tegevused Lahemaa mälumaastike projekti tulemusel – Ave Paulus; Pärimuse kogumise metoodika ja arhiveerimine – Jüri Metssalu. Osalustasu 2 eurot kohvipausiks. Korraldavad Kolgaküla Selts ja Keskkonnaamet. Toetab SA KIK.
Peipsi järves Suurjärve ja Lämmijärve piiril asuv Piirissaar, mille pindala on tänapäeval vaid 7,5 km2, oli ammustel aegadel tunduvalt suurem ja ka rahvarikkam. On teada, et 1796. aastal oli saare pindala 20,1 km2. Tänapäeval on Piirissaarel kolm küla: Piiri, Tooni ja Saare, kuid kaitseala koosseisu ei kuulu nende külade hoonestatud alad ning sadamaala. Saare loodeosas asus veel ka Porka küla, mis uhuti 1862. aasta suure tormiga minema.
Peipsiveere looduskaitseala voldik (2016) EST
- Sõidukiga võid sõita vaid selleks ettenähtud teedel. Erandina on lubatud mootorsõidukiga sõita Emajõe ja Peipsi järve jääkattel ning maastikusõidukiga kaitseala veekogude jääkattel ja Piirissaarel lumikattega.
- Kaitseala vetel on lubatud sõita ujuvvahendiga, v.a mootoriga ujuvvahendiga Koosa järvel. Keelatud on sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõita alla 100 ha suurustel järvedel.
- Keelatud on inimeste viibimine Koosa järvel 1. aprillist kuni 31. juulini.
- Tähistatud/tarastatud eramaal liikumiseks küsi luba omanikult.
Kaitseala kaks kõige tähtsamat dokumenti on kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava. Kaitse-eeskiri paneb paika kaitseala erinevad vööndid ning vööndites keelatud ja lubatud tegevused, kaitsekorralduskava on kaitseala rakenduslik tegevusplaan.