Orjaku õpperada

Rada koosneb pikemast Orjaku rajast (2 km) ja lühemast Roostikuringist (0,7 km). Rada on tähistatud postide ja suunaviitadega. Lisaks infotahvlitele ja laudteele on rajal kaks vaatlusplatvormi, kuhu pääseb nii lapsevankri kui ka ratastooliga. Platvormidelt avaneb vaade Käina lahele.

Sääretirbi telkimisala

Esimesed jäljed inimasustusest Kõrvemaal pärinevad juba kiviajast, kuid läbi aegade on siin väga vähe inimesi elanud. Tähendab ju sõna „kõrb, kõrve” suurt metsa või põlist laant.

Enne Nõukogude võimu oli praegusel kaitseala territooriumil üle 40 talu. Koitjärve külas Oru talus elas aastaid oma venna Jüri juures kirjanik Anton Hansen Tammsaare, kelle loomingus kajastuvad kirjeldused Põhja-Kõrvemaa maastikest. Kõige tuntuim neist on „Kõrboja peremees“.

Tuntuim ja külastatavaim paik piirkonnas on kirjanik Anton Hansen Tammsaare muuseum Vargamäel. Kirjaniku sünnikodu pakub tegutsemis- ja avastamisrõõmu igas eas ajaloo- ja kirjandushuvilistele. Muuseumi lähedale rajatud Järvamaa Kultuurihiies jalutades võib jälgida Järvamaa kultuuripreemiate laureaatide istutatud puude sirgumist. Puid on seal 25 aasta jooksul mulda saanud rohkem kui 100. Kultuurihiie servas saavad lapsed karjapoisi moodi lustida, selleks on sinna rajatud väike seiklusrada.

Kõrvemaa maastikukaitseala on loodud selleks, et hoida piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet, kooslusi ja elupaiku, säilitada elustiku mitmekesisust, sealhulgas kaitsealuseid liike. Kõrvemaal on suured rabad ning jääaega meenutavad mõhnad ja oosid. Vahelduval maastikul on mõnus matkata.

Põhja-Kõrvemaa maastikud on kujundatud viimase jääaja liustike poolt. See on suurte soode ja metsade, arvukate ja selgeveeliste ning sügavate järvedega ala, mis asub Harju maakonnas. Piirkond on läbi ajaloo olnud hõreda asustusega ja märgid inimtegevusest vähemärgatavad. Kaitseala loodusväärtuste tundmaõppimiseks on 3 infotahvlitega loodusrada ja peaaegu kogu kaitseala läbiv matkarada. Radade, samuti lõkkekohtade ja telkimisvõimaluste kohta saab hea ülevaate RMK veebilehelt  loodusega koos

Külastusvõimalused

Kõnnumaa maastikukaitseala looduse on kujundanud viimase mandrijää tegevus. Jääliustiku pealetungil kulutati ala tasasemaks ja madalamaks. Ligi 11 000‒12 000 aastat tagasi püsis mandrijää serv sulades siinsetel aladel pikemalt paigal, mistõttu said tekkida iseloomulikud mandrijää servamoodustised: oosid ehk vallseljakud, mõhnad ja otsamoreenid. Kujunes vahelduva maastikuga ala, kus asub Lääne-Eesti kõrgeim koht Paluküla Hiiemägi (106,7 m), ning kõrguselt teisel kohal naabruses asuv Reevimägi (99 m).

1939. aastal võeti Käina lahe muda riikliku kaitse alla. 1961. aastal võeti ornitoloogilise keelualana kaitse alla Käina laht ja maastikulise keelualana Kassari saar. Ühtne Käina lahe – Kassari maastikukaitseala moodustati aastal 1998.

Maastikud
Põhja-Kõrvemaa suurejooneliste maastike kujunemist on mõjutanud valdavalt mandrijää tegevus. Kaitsealal asuvad kaks servakuhjatise kaart: Aegviidu-Paukjärve, u 16 km pikkune ja Kulli-Koitjärve, u 8 km pikkune. Siin on kuni 100 m kõrguseid ja järskude nõlvadega oose, mõhnasid, lavasid. Seljakute ja mõhnade vahel ning ümber laiuvad kunagistest järvedest tekkinud rabad. Mattunud jääpankade asemeid tähistavates nõgudes asuvad sügavad järved. 

Metsad

Kaitsealal asub SA Hiiumaa Muuseumid Kassari ekspositsioonimaja.  Kassari mõisa paekivist ehitatud valitsejamajas asub Hiiumaa ajalugu ja kultuuri tutvustav püsiekspositsioon. Muuseumis on väga palju esemeid, mis annavad lühiülevaate elust saarel 13. sajandist kuni Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni.

Asu jälgima