Soomaa rahvuspargi erinevate loodus- ja kultuuriväärtustega tutvumiseks ning matkamiseks on Soomaa rahvuspargis kaheksa õpperada, kus vaatamisvääruste kohta annavad infot eesti ja inglise keelsed infostendid. Lisaks on kaitsealal 11 lõkke- ja telkimiskohta, ööbimiseks neli metsaonni (Öördi, Meiekose tamme, Oksa küün ja Oksa ait), üks metsavahi metsmaja (Karuskose) ja viis vaatetorni (Ingatsi, Riisa ja Kuuraniidu õpperajad ning Tõramaa puisniit ja Läti luht). Rahvusparki läbib Oandust-Iklasse kulgev matkatee.

Soomaa rahvuspargi kohta saab külastaja infot kaitseala südames asuvast Soomaa rahvuspargi külatuskeskusest, Kõrtsi-Tõramaal.
Rahvusparki saabujatel on aga esmast infot rahvuspargi kohta võimalik ammutada Soomaa väravateks kutsutavatest Kõpu Külastuskeskusest ja Tori Külastuskeskusest.  

Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja lammimaastike looduse, kultuuripärandi, kaitsealuste liikide, looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse.

Rahvuspargi territoorium jaguneb:

Soomaa rahvuspargi asustus ja kultuuritraditsioonid on kujunenud mõjutatuna siinsetest looduslikest oludest. Ühtse jõgedevõrgustiku tõttu on olnud siin asustus juba ammusest ajast. Seda tõendavad leitud luust ja sarvest ahingud, nooleotsad, kivikirved ja II aastatuhandest e.m.a pärinev kivikalme rahvuspargi lõunaosas.

Soomaa rahvuspark on suhteliselt tasase pinnamoega kuid mitmekesiste elupaikadega ala. Kaitseala pindalast üle 80% moodustavad soised elupaigad.

Soomaa rahvuspark ja selle lähiümbruse piirkond pakub võimalusi nii aktiivseks puhkamiseks kui rahulikult omaette olemiseks. Siinsete rabade avarus ja vaikus, looklevad jõekäärud, eriilmelised metsad ja liigirikkad luhad annavad võimaluse matkata jalgsi, sõita veeteid mööda, vaadelda linde, tegeleda fotograafiaga, korjata metsaande või tutvuda siinse kultuuripärandiga. Vähemalt kord aastas end ilmutav suurvesi ehk "viies aastaaeg" annab võimaluse kanuudega avastada Soomaa muidu ligipääsmatuid paiku.