Harilaid on pikliku kuju ja lainja rannajoonega poolsaar rahvuspargi põhjaosas. Mõned sajandid tagasi oli Harilaid veel saar, nüüdseks on see ühenduses Tagamõisa poolsaarega. Suurema osa Harilaiust võtavad enda alla männimets ja vanast merelahest tekkinud järv – Laialepa laht. Mere kulutava-kuhjava tegevuse tulemusena muutub rannajoon Harilaiul, eriti Kiipsaare nukil, pidevalt. Seal paiknev tuletorn ehitati 1933. aastal poolsaare keskele. Nüüdseks on Kiipsaare majakas kaugel merevees.
Vastavalt Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjale on rahvuspargi eesmärgiks säilitada, kaitsta, uurida ja tutvustada Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas:
Kultuuripärandi kaitserežiim rakendub eelkõige Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndi alal, mis on suures osas inimeste loodud ja kujundatud keskkond. Sellised piirkonnad kätkevad endis nii kultuur-ajaloolisi kui looduslikke väärtusi, mille säilitamine on oluline nii kultuuri kui ka rahvusliku või kohaliku identiteedi seisukohalt. Enamuses neist aladest on tegemist hästisäilinud pärandmaastikuga, milles ajaloolis-kultuurilise väärtusega elemente alates esiajast (nt kalmed ja lohukivid) tänapäeva väärtusteni (nt kooli- ja seltsimajad).
Maastik
Lahemaa rahvuspargi olulisemaks väärtuseks on suur maastikuline, looduslik ja kultuuriline mitmekesisus. Siinne rannikumadalik on poolsaarte ja lahtede rohke, millest suuremad on loode-kagusuunalise orientatsiooniga Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi poolsaar. Lahed on vahelduva põhjareljeefiga, üldiselt sügavad ja neis paikneb rohkesti karisid, loodusid ja saari. Rannikul paiknevatest saartest suuremad on Mohni, Hara, Haldi, Älvi, Saartneem ja Kasispea.