Vilsandi saar on ida-lääne suunas umbes 6 km pikk ning kohati kuni 2,5 km lai. Saar koosneb kahest osast: Suur- ja Väike-Vilsandist. Kahe saare vahelist kitsast ala kutsutakse Vahemereks. Saare rannamaastikud on eriilmelised. Leidub nii dolomiitseid kaljurannikuid, mille järgi on saar oma nime saanud (saksa k. Felsand = kaljune, kivine maa) kui ka tasaseid rannaniite.
- Lahemaa on Eesti vanim ja suurim rahvuspark.
- Lahemaal kaitstakse Põhja-Eestile iseloomulikke maastikke ja loodusväärtusi: meri, jõed, järved, metsad, niidud ja sood.
- Lahemaa on Natura 2000 loodus- ja linnuala.
- Lahemaa rahvuspark on üks Euroopa suurimaid metsakaitsealasid.
- Nii Eestis kui ka Euroopas väärib Lahemaa tähelepanu oma arvukate rändrahnude ja kivikülvide poolest.
- Lahemaa rahvuspargis kulgeb ligi 120 km õppe- ja matkaradu.
- Lahemaa rahvuspargis on 71 küla ning ligi 10000 hoonet.
- Suur osa Eesti rahvatantsudest
Loodesuunaline Kuusnõmme poolsaar on suures ulatuses kaetud männimetsaga. Osa sellest on vana loodusmets, kuid leidub ka kultuurmännikut. Poolsaarel asuvad madalaveelised järved, mida siin kutsutakse silmadeks. Haruldustest kasvavad siin alpi võipätakas (Pinguicula alpina), saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) ja mägi-naistepuna (Hypericum montanum). Kaitsealustest orhideeliikidest leidub siin valget tolmpead (Cephalanthera longifolia), kärbesõit (Ophrys insectifera) ning kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus).
Rahvuspargi lõunaosas paikneval Elda poolsaarel on esindatud peamiselt loopealsed ning kinnikasvanud puisniidud. Loopealsed on kasvukohaks erinevatele orhideeliikidele nagu jumalakäpp (Orchis mascula) ja kärbesõis (Ophrys insectifera).
Jumalakäpp. Foto: Maris Sepp