• Lahemaa on Eesti vanim ja suurim rahvuspark.
• Lahemaal kaitstakse Põhja-Eestile iseloomulikke maastikke ja loodusväärtusi: meri, jõed, järved, metsad, niidud ja sood.
• Lahemaa on Natura 2000 loodus- ja linnuala.
• Lahemaa rahvuspark on üks Euroopa suurimaid metsakaitsealasid.
• Nii Eestis kui ka Euroopas väärib Lahemaa tähelepanu oma arvukate rändrahnude ja kivikülvide poolest.
• Lahemaa rahvuspargis kulgeb ligi 120 km õppe- ja matkaradu.
• Lahemaa rahvuspargis on 71 küla ning ligi 10000 hoonet.
• Suur osa Eesti rahvatantsudest

Loodesuunaline Kuusnõmme poolsaar on suures ulatuses kaetud männimetsaga. Osa sellest on vana loodusmets, kuid leidub ka kultuurmännikut. Poolsaarel asuvad madalaveelised järved, mida siin kutsutakse silmadeks. Haruldustest kasvavad siin alpi võipätakas (Pinguicula alpina), saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) ja mägi-naistepuna (Hypericum montanum). Kaitsealustest orhideeliikidest leidub siin valget tolmpead (Cephalanthera longifolia), kärbesõit (Ophrys insectifera) ning kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus).

Rahvuspargi lõunaosas paikneval Elda poolsaarel on esindatud peamiselt loopealsed ning kinnikasvanud puisniidud. Loopealsed on kasvukohaks erinevatele orhideeliikidele nagu jumalakäpp (Orchis mascula) ja kärbesõis (Ophrys insectifera).

Jumalakäpp. Foto: Maris Sepp

Harilaid on pikliku kuju ja lainja rannajoonega poolsaar rahvuspargi põhjaosas. Mõned sajandid tagasi oli Harilaid veel saar, nüüdseks on see ühenduses Tagamõisa poolsaarega. Suurema osa Harilaiust võtavad enda alla männimets ja vanast merelahest tekkinud järv – Laialepa laht. Mere kulutava-kuhjava tegevuse tulemusena muutub rannajoon Harilaiul, eriti Kiipsaare nukil, pidevalt. Seal paiknev tuletorn ehitati 1933. aastal poolsaare keskele. Nüüdseks on Kiipsaare majakas kaugel merevees.

Vastavalt Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjale on rahvuspargi eesmärgiks säilitada, kaitsta, uurida ja tutvustada Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas:

Kultuuripärandi kaitserežiim rakendub eelkõige Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndi alal, mis on suures osas inimeste loodud ja kujundatud keskkond. Sellised piirkonnad kätkevad endis nii kultuur-ajaloolisi kui looduslikke väärtusi, mille säilitamine on oluline nii kultuuri kui ka rahvusliku või kohaliku identiteedi seisukohalt.  Enamuses neist aladest on tegemist hästisäilinud pärandmaastikuga, milles ajaloolis-kultuurilise väärtusega elemente alates esiajast (nt kalmed ja lohukivid) tänapäeva väärtusteni (nt kooli- ja seltsimajad).