Alutaguse rahvuspargi idapoolne lahustükk asub Narva jõe ülemjooksul. Siin asuva rahvuspargi ala piirid kattuvad lääne pool jõe kaldajoonega ja ida pool on piiriks piki Narva jõge kulgev Eesti Vabariigi ning Vene Föderatsiooni vaheline kontrolljoon.  

Narva jõe ülemjooksu väärtuslikuma osa moodustab Narva jõe ülemjooks koos Jaama jõe ja Karoli oja alamjooksudel olevate vanajõgedega, mida kutsutakse ka Jaama ja Karoli struugadeks. Vanajõgede kallastel on ulatuslikud lammialad, Jaamaküla ja Karoli luhad.

Selisoo looduskaitseala loodi 2015. a. ja liideti Alutaguse rahvuspargiga 2018 aastal. Selisoo laiub  2051 hektaril ja on 7,4 km pikk ning  3,7 km lai. Selisoos kaitstakse väärtuslikku sood, seda ümbritsevat metsa, soojärvi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.

Puhatu kaitseala eesmärk on kaitsta Puhatu soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike. Puhatu soostik on üks viimaseid säilinud suuri siirdesooalasid Eestis, koosnedes Puhatu soost ning selle ümber koondunud mitmekümnest väiksemast soost. Kaitseala pindala on 12386,4 ha.

Oma praegustes piirides kinnitati Puhatu looduskaitseala 1999. aastal. Juba 1967. aastal võeti kaitse alla Poruni (Boroni) jõe ürgorg ja 1990 aastal loodi Permisküla taimestiku mikrokaitseala.  

Alutaguse rahvuspargi, Muraka soostik on Eesti üks suurimaid ja paremini säilinud soomaastikke, kus elab mitmeid haruldasi ja kaitsealuseid liike. Muraka soostikus on esinduslikud raba-, siirdesoo- ja madalsoo alad. Soostiku servades ja saartel on rikkaliku elustikuga loodusmetsi.

Agusalu soostik asub keset Alutaguse madalikku ja on osa Eesti suurimast - Puhatu soostikust. Kaitseala iseloomustavad inimtegevusest vähemõjutatud soostikud ja metsamaastikud, kus elab mitmeid kaitsealuseid liike.    

image alt text
MTÜ Põline Pere kutsub osalema hiieretkel, mis toimub Tartumaal rahvuseepose hälli ja Kalevipoja kuningaks pühitsemise radadel. Bussireis viib pühapäeval 2.12.2018 kell 9-17 tutvuma ajaloolise Tartumaa Äksi kihelkonna looduslike pühapaikadega. Algus ja lõpp Tartus. Alustame Tartu Toomemäe püha kivi juurest, põikame korraks Kõrenduse (M-Magdaleena) kihelkonna Vara tamme juurde ning seejärel Äksi kihelkonnas külastame Vedu Riibaku pärna ja Nõiakivi, Saadjärve hiit ja hiiekivi, Kalevipoegade liisukivisid ja Õvanurme hiit.

Iisaku looduskeskuses ehk Alutaguse rahvuspargi keskuses töötavad keskkonnahariduse spetsialistid Anne-Ly Feršel ja Mariia Smelska. Korraldame erinevaid piirkonna loodust tutvustavaid üritusi, Alutaguse rahvuspargi noore looduskaitsja kursuseid ja palju muud.

  • Enne kaitseala külastust tutvu piirkonnaga, sh võimalike liikumispiirangutega väljaspool teid ja ametlikke puhkekohti.
  • Eramaal võid viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju maavaldajale.
  • Tarastatud / tähistatud eramaal liikumiseks on vaja omaniku luba.
  • Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teedel ja pargi ainult parklasse.
  • Mootorita ujuvvahendiga võib sõita siseveekogudel, va raba- ja Kõnnu järvedel.
  • Lõket teha ja telkida võid ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas.
  • Lõkkematerjaliks ära kas
Asu jälgima