Abaja on Tõramaa vanim talu üldpindalaga 52.975 ha, sellest okaspuumetsa 4.4 ha. Talu nimetus tulnud sellest, et talu õue all olnud abajas, "kangesti suur mäda auk". Abaja oli mitmehobusetalu: pidevalt peeti kaht tõumära.
1939. a. oli talus 3 hobust, 1 varss, 5 lehma, 2 mullikat, 2 vasikat, 4 siga, 5 utte, 4 talle, 9 kana. Olid olemas tarvisminevad põllutöömasinad ja riistad (hobuseader, vedruäke, hobusereha, linamurrumasin, linavirr jne.). Abajal oli alati mitu ühepuulootsikut. Abaja talust on välja kasvanud Nõmme ja Lohu talud.
Mõte luua Soomaa rahvusparki uus matkarada – Tõramaa küla kultuurilooline rada – tekkis üsna juhuslikult 2018. aasta alguses. Ühtäkki oli asjaosalised jõudnud tõdemuseni, et Soomaal puudub siiani õppe- või matkarada, mis tutvustaks siinset eluolu. Tänaseks päevaks hääbunud Tõramaa küla tundus selleks sobivaim koht – paikneb ju suur osa küla talukohtadest küllalt lähestikku. Kunagi on küla olnud väga elujõuline ja omanäoline – nii väärib küla igati tähistamist.
2019. aasta kalastuskaardi taotluste vastuvõtt algab 3. detsembril kell 9.00 veebikeskkonnas www.pilet.ee ja Keskkonnaameti kontorites. Kalastuskaarti on vaja, kui püügivahendina kasutatakse nakkevõrku, õngejada, kadiskat, liivi või kuuritsat. Samuti on see nõutud õngpüünistega püüdmisel Endla looduskaitsealal, Matsalu rahvuspargis ja Silma looduskaitsealal ning mõnedel lõheliste jõgedel. Taotlemisel tuleb arvestada ka seda, et 2018.
2019. aasta kalastuskaardi taotluste vastuvõtt algab 3. detsembril kell 9.00 veebikeskkonnas www.pilet.ee ja Keskkonnaameti kontorites. Kalastuskaarti on vaja, kui püügivahendina kasutatakse nakkevõrku, õngejada, kadiskat, liivi või kuuritsat. Samuti on see nõutud õngpüünistega püüdmisel Endla looduskaitsealal, Matsalu rahvuspargis ja Silma looduskaitsealal ning mõnedel lõheliste jõgedel. Taotlemisel tuleb arvestada ka seda, et 2018.
2019. aasta kalastuskaardi taotluste vastuvõtt algab 3. detsembril kell 9.00 veebikeskkonnas www.pilet.ee ja Keskkonnaameti kontorites. Kalastuskaarti on vaja, kui püügivahendina kasutatakse nakkevõrku, õngejada, kadiskat, liivi või kuuritsat. Samuti on see nõutud õngpüünistega püüdmisel Endla looduskaitsealal, Matsalu rahvuspargis ja Silma looduskaitsealal ning mõnedel lõheliste jõgedel. Taotlemisel tuleb arvestada ka seda, et 2018.
Piki Peipsi põhjarannikut sirutub Rannapungerjast Vasknarvani u 32 km pikkune ja kuni 1 km laiune männimetsaga kaetud, katkendlik luiteahelik. Peipsi järve taandumisel moodustunud luitestiku kõrgus on enamasti 5–8, Alajõel kuni 20 m. Luidete vahelistelt ja-tagustelt aladelt ei pääse vesi ära, siia on kujunenud soised kooslused.
Jõuga ja Kõnnu piirkonnas on geoloogiliselt omapärased ja teaduslikku huvi pakkuvad pinnavormid ning 2 järvede rühma. Jõuga on armastatud puhkeala. Vaheldusrikka ja esteetiliselt väärtusliku maastiku, metsade, järvede ja elustiku kaitseks loodi 1987. aastal kolmest lahustükist koosnev Kivinõmme maastikukaitseala (312 ha). Ala muudeti 2017 a. Jõuga maastikukaitsealaks, mis omakorda liideti 2018 a. moodustatud Alutaguse rahvuspargi koosseisu. Ala kuulub Natura 2000 võrgustikku.
Eesti kõige tihedam järvestik asub Kurtna mõhnastikus, Alutaguse madaliku keskosas. Ligi 9 km pikal ja 3 km laial alal paikneb 40 järve. Enamik neist on väikesed, turbaste või liivaste kallastega metsajärved. Neist suurim on Konsu järv (136 ha), sügavaim (10,8 m) aga Räätsma järv, mis on Eesti ainus teadaolev rauatoiteline järv. Mõhnastiku keskel on mõned eriti väärtuslikud, haruldaste liikide ja selge veega järved, näiteks Valgejärv.
Tärivere mägi kuulub Iisaku-Illuka oosiahelikku. Eesti ühe kõrgeima oosi (42 m) ja Ida-Virumaa ühte kõrgeimat looduslikku punkti (94 m üle merepinna) nimetatakse Tärivere mäeks.