Alutaguse rahvuspargi kaitse-eesmärk

Rahvuspark on looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Alutaguse rahvuspark on moodustatud Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike looduse ning kultuuripärandi kaitseks.

Alutaguse on mitmes mõttes piiriala, kus sajandite jooksul kohtuvad eesti, vadja ja vene kultuurid, keel ja religioon. Kuni 14. sajandini elasid piirkonnas põhiliselt vadjalased, kelle suurim kääbaskalmistu asub Jõugal. Aja jooksul seguneti Narva jõe ääres venelastega ja Alutaguse südames eestlastega. Iisaku piirkonnas tekkis omapärane, kuid tänaseks kadunud rahvakild – poluvernikud.

Alutaguse rahvuspargi tähtsaimad dokumendid on kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava. Kaitse-eeskiri paneb paika kaitseala erinevad vööndid ning vööndites keelatud ja lubatud tegevused, kaitsekorralduskava on kaitseala rakenduslik tegevusplaan.

Alutaguse rahvuspargis on suurepärased võimalused looduse nautimiseks ja puhkamiseks aastaringselt. Matkarajad, rohked metsad ja sood, siin leiab omale koha nii vaikuse nautleja kui ka korilane või seikluste otsija. Peipsi rand ja Narva jõgi, arvukad järved kutsuvad suplema, kalastama või vaikselt mõtisklema. Valdavalt lauget maad ilmestavad oosid ja mõhnad ning Eestis ainulaadsed sisemaised luited – kriivad, millede liivased ja kitsad seljandikud on just kui pikad sillad soo ja metsamaastikus.

  • Alutaguse rahvuspark on loodud Ida-Eestile omaste ulatuslike soo-, metsa- ja rannikumaastike ning kultuuripärandi kaitseks ja tutvustamiseks.
  • Alutaguse rahvuspark (45 019 ha) paikneb peamiselt Alutaguse vallas.
  • Alutaguse rahvuspark moodustati 2018. aastal 11 kaitseala – Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala; Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Iisaku, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala – põhjal.
  • Eesti soostikest suurim on rahvuspargis asuv Puhatu soostik.
image alt text
Oma 100. sünnipäeva tähistav Eesti Vabariik sai laupäeval ühe suure kingituse võrra rikkamaks. Jõustus looduskaitseseaduse muudatus, millega loodi uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark – Ida-Eesti soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks. „Esimest korda mõeldi Alutaguse rahvuspargi loomisele juba 100 aastat tagasi, 1920ndate alguses, mil Eesti botaanikul ja looduskaitsjal Gustav Vilbastel oli idee luua Alutaguse piirkonda Eesti esimene rahvuspark. Paraku toona see ei õnnestunud. Et Alutaguse rahvuspargi loomine nüüd, Eesti Vabariigi 100.
image alt text

Karula rahvuspark tähistab oma 25. sünnipäeva 7. detsembril kell 17.00 Kaikamäel. Epp Margna näitab pilte ning kõneleb vanu lugusid Karula loodusest ja siinsete paikadega seotud inimestest. Meelika Hainsoo tutvustab Vana-Võrumaa laulumängude traditsiooni. Kuulda saab Vana-Võrumaa lugusid uuelt plaadilt ja laulumängukogumikust  "Õnnõkõn siin tsõõrin olla". Lapsed saavad meisterdada vana aja kombel meisterdamistoas Epp Margna juhendamisel. Saab mängida, laulda ja tantsida ning piduliku sündmuse puhul koos torti süüa.

Märksõnad
Karula rahvuspark
image alt text

Olete oodatud pühapäeval, 2.detsembril 2018, algusega kell 11.00 Soomaa rahvusparki, Sandra külla, Käära tallu traditsiooniliste jõuluroogade valmistamise õppepäevale! Valmistatakse verivorsti ja -käkki, sülti, pirukaid, kaneelisaiu ja muud head-paremat! Toidutegemisi juhendab 4. põlve soomaalane Aino Saarla! Õppepäev on osalejatele tasuta.

image alt text
Olete oodatud 8.detsmebril 2018 algusega kell 15.00 tähistama Soomaa rahvuspargi 25. sünnipäeva Kõrtsi-Tõrmaal külastuskeskuses! Sünnipäevapeo kava: 12.00 - matk ajaloolisse Tõramaa külla (kogunemine Meiekose matkaraja Tõramaa poolses parklas) 15.00 - pidustuste algus Soomaa külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal lõunasöök - katame laua ühiselt ehk igaüks võib kaasa tuua midagi meelepärast 16.00 Eesti Vabaõhumuuseum esitleb EVMi toimetmisena ilmunud kogumikku "Soomaa.
Asu jälgima