image alt text
26. detsembril toimub jõulumatk Karula rahvuspargis Peräjärve metsarajal. Matkal näeb erinevaid metsatüüpe, pärandkultuuri, saab aimu metsa kasutusest ning looduskaitsest. Matka käigus vaadatakse üle 2017. aastal taastatud metsavenna punker. Retk algab kell 12.00 Peräjärve metsaraja parklast, raja pikkuseks on ca 4 km, aega tuleks varuda 2-3 tundi. Kuna rada kulgeb künklikul maastikul, on vajalikud korralikud maastikul liikumise jalanõud (mitte libedad). Pärast matka pakume teed! Kaasa oma joogitops ja näksimist. Peräjärve metsarada asub Võru maakonnas, Antsla vallas, Ähijärve külas.
image alt text
8. detsembril 2018 täitub veerandsada aastat Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide moodustamisest, mida kutsutakse tähistama traditsiooniliste laulude ja tantsudega. „1993 oli Eesti looduskaitses oluline aasta, mil saime kolme rahvuspargi võrra rikkamaks. Tänaseks näitavad rahvusparkide noorte looduskaitsjate hoogustunud tegevus, aktiivne osavõtt sünnipäeva aasta fotokonkursist, kaitsealade kodulehtede sagenenud külastused ja sotsiaalmeedia postitused, et kujunemas on aktiivsed huvigrupid ja kogukonnad, kes on rahvusparkide käekäigust huvitatud.
image alt text
8. detsembril 2018 täitub veerandsada aastat Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide moodustamisest, mida kutsutakse tähistama traditsiooniliste laulude ja tantsudega. „1993 oli Eesti looduskaitses oluline aasta, mil saime kolme rahvuspargi võrra rikkamaks. Tänaseks näitavad rahvusparkide noorte looduskaitsjate hoogustunud tegevus, aktiivne osavõtt sünnipäeva aasta fotokonkursist, kaitsealade kodulehtede sagenenud külastused ja sotsiaalmeedia postitused, et kujunemas on aktiivsed huvigrupid ja kogukonnad, kes on rahvusparkide käekäigust huvitatud.
image alt text
8. detsembril 2018 täitub veerandsada aastat Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide moodustamisest, mida kutsutakse tähistama traditsiooniliste laulude ja tantsudega. „1993 oli Eesti looduskaitses oluline aasta, mil saime kolme rahvuspargi võrra rikkamaks. Tänaseks näitavad rahvusparkide noorte looduskaitsjate hoogustunud tegevus, aktiivne osavõtt sünnipäeva aasta fotokonkursist, kaitsealade kodulehtede sagenenud külastused ja sotsiaalmeedia postitused, et kujunemas on aktiivsed huvigrupid ja kogukonnad, kes on rahvusparkide käekäigust huvitatud.

Talu asutas Abaja Jüri poeg Tõnis Riis. Perenaine oli Kata. Lapsi neil ei olnud. Kata suri noorelt, kuid kuni perenaine elas, peeti Lohul alati kadripäeva. Talu nimetus tulnud sellest, et õuest "madal lohk jookseb ojja". Majapidamise suuruseks oli 11 ha, seega ühehobuse talu, kuid peeti 4-5 lüpsilehma.

Murru  talu üldpindala oli 49.6 ha, millest põldu 18 ha. Talu hooneteks olid 1830. või 1840. aastal ehitatud õlgkatusega rehielamu, mis koosnes rehealusest, rehetoast, ees-, taga- ja pealtkambrist; kolmeosaline loomalaut (laut veiste, lammaste ja kanade tarvis, karjaköök- töötuba ja sigala); lauda taga metsa ääres sepikoda; kaheosaline riide-, vilja- ja lihaait; üheosaline õlgkatusega vana ait; maakividest võlvide ja mullaga kaetud kelder. Talu juurde kuulus juurviljaaed. Rehielamu ees ja kummaski otsas oli viljapuuaed. Veel üks viljapuuaed oli karjaköögi juures.

Pärna oli eraldatud Üleoja talu maadest. Majapidamise üldpind oli esialgu 5.9 ha, Eesti aja lõpul, tänu juurdelõikele, aga 14.6 ha, millest põllumaad 5.9 ha. Vilja, juur- ja köögivilja, õunu-marju kasvatati oma pere tarbeks. Peeti 2-3 veist, 1-2 lüpsilehma. Igal aastal üks loom müüdi. Lambaid oli 5-10. Neid pidas Maria Riis kuni Tõramaalt lahkumiseni 1978. aastal..

Kuusemetsa (Vihi, Soku) oli algselt Üleoja maa peal. Eesti ajal anti kohale maad juurde. Üldsuuruseks sai 8.9 ha. Kuusemetsal peale rehielamu ning puu- ja vankrikuuri muid ehitisi ei olnud. Loomi peeti rehe all. Viimane peremees Kaarel Adamson oli vigase käega, aga tegi regesid ja vankreid. Tõramaa küla viimane töökorras puutelgedega vanker oli ka Kaarel Adamsoni tehtud. Kaarel pidas Hallistes Kõpu rahva heinamaavahi ametit.

Allikas: http://jupiter.aai.ee/~urmas/aba/abaja3.html#Toramaa

Üleoja oli heas korras, kuid mitte väga jõukas talu. Eesti aja lõpul ja ka saksa ajal peeti 6-7 lüpsilehma, 2-3 mullikat, 2-3 hobust, kasvatati rasvasigu ja peekonit. Nagu Abajal ja Murruski, olid olemas kõik vajalikud majapidamis-, põllutöö-, kalapüügi- ja jahiriistad, käsi-, puu- ning rauatöö vahendid. Puutöö tehti kõik kodus, igat rauatööd polnud aga vaja teha, sest Murrus oli sepikoda. Kõdukülas tegi sepatööd Heino Oolepi isa, kaugel ei olnud ka Parmu sepp.

Asu jälgima