Atesteeritud paigagiidid
Lahemaa rahvuspargis ja selle lähistel tegutseb 10 atesteeritud paigagiidi. Erinevalt Lahemaa giididest pakuvad paigagiidid juhendatud retki kindlates Lahemaa piirkondades, samuti selle vahetus läheduses. Mitmed neist omavad giidikutset ning on atesteeritud ka teistes piirkondades.
Kaitsealal liikudes:
Kaitseala kaitse-eesmärk on vastavalt kaitse-eeskirjale kaitsta, säilitada ja tutvustada Ahja jõe keskjooksu ürgorgu, selle lisaorge, oruveerudel esinevaid liivakivipaljandeid, allikaid, koopaid, ürgorgu ümbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke ning kaitsta ohustatud, haruldasi ja kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.
Elupaigatüübid
Seoses ilusate suve- ja puhkuseilmadega liiguvad inimesed rohkem looduses. Üha enam on jõudnud Keskkonnaametini teateid sellest, et inimesed kraabivad liivakivipaljanditesse oma nimesid, et oma külaskäik loodusesse jäädvustada. See on aga ohtlik, kuna aeg-ajalt paljandid puhastuvad ja varisevad.
8. augustil toimub Käsmu meremuuseumis "Lahemaa rahvuspark 50 merekultuuri programm", mille raames tähistame veel kahte suurt tähtpäeva. Augustis möödub purjelaeva Tormilind veeskamisest Hara Haagininal 100 ja Juminda miinilahingust Soome lahel 80 aastat. Seminar on rahvusvaheline, toimub eesti, inglise ja vene keeles. Seminari jooksul pakume kohvi ja kooki.
Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala on väga populaarne puhkeala. Peamised vaatamisväärsused on Ahja jõe ürgoru liivakivipaljandid, mets ja maalilised maastikuvaated. Ala külastavad nii loodushuvilised, marjulised, seenelised, matkajad (k.a. veematkadel osalejad) kui ka sportijad. Lisaks pakutakse külastajatele jõelaev Lonny lõbureise Saesaare paisjärvel. Peamine külastusobjekt on Taevaskodade matkarada.
Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala on loodud 1957.a. Kaitseala hõlmab jõe keskjooksu (18 km piki jõge), kus vesi voolab üle kruusaste kivikülvidega kärestike ürgorus, mis on 200-400 meetrit lai ja kuni 30 (kohati 40) meetrit sügav. Kaitseala pindala on 1115,5 ha.
Lahemaa rahvuspargi rajamine 50 aastat tagasi andis tõuke nelja mõisa korrastamiseks. Toonane töö pani aluse mõisate korrastamisele üle Eesti. Laupäeval, 7. augustil algusega kell 11 on Kolga mõisas vestlusringis nelja mõisa neli arhitekti - Fredi Armand Tomps ( mõisate ja külade inventeerimine, Sagadi mõisa restaureerimine), Urmas Arike (Vihula mõis), Aarne Kann (Palmse mõis), Peeter Püssim (Kolga mõis). Räägime nelja mõisa saatusest, väljakutsetest projekteerimisel ning uue funktsiooni leidmisel ning tutvustame tänaseid restaureerimistöid Kolga mõisas.
