Matsalu loodusfilmide festival (MAFF) toimub sel aastal 15. – 19. septembril Lihulas, liikudes seejärel ühe nädala jooksul Narva, Tallinnasse, Tartusse ja teistesse linastuspaikadesse üle Eesti.

Festivali avatseremoonia on sel aastal pühendatud Eesti loodusfilmi suurtegija Rein Marani 90. sünnipäevale. Rein Maran on olnud Eesti loodusfilmi tegijate põlvkonna vaimseks juhiks. Ta toetas ka Matsalu loodusfilmide festivali sündi ja osales algusaastatel zürii töös, kujundades festivali filmide valikute valdkonda ja esteetikat.

Laupäeval, 25. septembril 2021 kell 10 saame kokku Pühajärve lõunakaldal Koolirannas, et loodusfotograafi ja otepäälase Arne Aderi juhendamisel vestelda maastikest, nende väärtustest ning õppida neid portreteerima.

Jalutuskäigul põikame Pühajärve äärde Juusa kääru juurde, vaatame üle Väikese Emajõe lähte ning ronime Hobustemäe tippu. Kestus ca 3 tundi.

Selga panna ilmaga sobiv riietus ja mugavad jalatsid. Kaasa võtta oma kaamera või pildistav telefon, veidi süüa ja veepudeli või termosega soe jook.

Huvilised on oodatud 25. septembril matkale Taevaskoja tuntud ja tundmatutele radadele. Alustame retke Otteni veski juurest. 3-4 tunnist retke Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal juhendab matkajuht Liisi Peets. Põikame metsa ja Ahja jõe äärde, vaatame sügisest loodust läbi binokli ja luubi.
Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala sümboliteks on Ahja jõe ürgorg koos jõe, selle kallastel kõrguvate liivakivipaljandite, nõlvadel kasvava metsa ja jõe kallastel esinevate niitudega. 

Karula rahvuspargis Mõisamäel vanas sepikojas toimub laupäeval, 18. septembril kell 11.00-17.00 sepapäev.

Sepad olid aastasadu ühed küla tähtsaimad ametimehed. Kuidas elasid ja töötasid vanal ajal külasepad, sellest räägivad Mare Kõiva Kirjandusmuuseumist ja Järvsaare talu perenaine Erika Saaron, kes lapsena elas Mõisamäe sepikoja naabruses.

Kuuma raua tagumist juhendavad sepad Siim Otsa ja Teet Laur.

Rohkem infot Karula rahvuspargi kultuuripärandi spetsialist Lilian Freibergilt telefonil 517 2646.

Sepapäeva korraldab Keskkonnaamet

Eestis on olnud kasutusel kolm traditsioonilist taratüüpi: püstandaed, lattaed ja pistandaed. Püstandaiaga ümbritseti 20. sajandi alguseni põlde ja karjamaid, siis asendusid need maja juures lippaiaga ning põldudel ja heinamaal okastraadiga. Samal eesmärgil kasutati ka lattaeda. 

Matsalu rahvuspargi külastuskeskuse kõrval asuvas ohustatud liikide taastamise keskuses hakkab lõppema järjekordne hooaeg. Kevadel loodusest kuivamisest päästetud ja taastuskeskusesse toodud kõre ehk juttselg-kärnkonna kudunöörides on tuhanded munad teinud suure muutuse. Munadest koorusid kullesed, aja jooksul tekkisid kullestele jalad ja kadusid sabad. Nüüd on väikesed kõrepoisid ja -tüdrukud valmis naasma oma algsetesse kodupaikadesse. Kõrede taasasustamisega tegeleb Keskkonnaamet koostöös MTÜ Põhjakonnaga.