Soomaa ja Lahemaa rahvusparkide noorte looduskaitsjate ühislaager toimus 16.-20. augustil.
Esimesel päeval pärast omavahel tuttavaks saamist ja kergete sõprussidemete ülessoojendamist toimus õhtune kanuuretk Raudna jõel. 7 km pikkust kulgemist jõel ergutas soe vihmasabin ja rahulikult kulgedes sai uudistada ümbritsevat loodust ja õnnelikumad said näha ka jõel tegutsevaid kopraid. Tagasi majutuspaika jõuti alles veidi enne südaööd.
Alutaguse rahvuspargi noore looduskaitsja selle suve kursusel oli Ida-Viru maakonnast 17 osalejat ja piirkonnale omaselt toimus laager kahes keeles. Peale kogunemist Kauksi puhkemajja ja teineteisega tutvumist matkasime läbi metsa Peipsi järve äärde, liikusime luidetel, luitemetsades, Kauksi promenaadil ja järvekaldal. Vaatlesime loodust ja tutvusime järve elustikuga.
Matsalu rahvuspargi külastuskeskuse kõrval asuvas ohustatud liikide taastamise keskuses hakkab lõppema järjekordne hooaeg. Kevadel loodusest kuivamisest päästetud ja taastuskeskusesse toodud kõre ehk juttselg-kärnkonna kudunöörides on tuhanded munad teinud suure muutuse. Munadest koorusid kullesed, aja jooksul tekkisid kullestele jalad ja kadusid sabad. Nüüd on väikesed kõrepoisid ja -tüdrukud valmis naasma oma algsetesse kodupaikadesse. Kõrede taasasustamisega tegeleb Keskkonnaamet koostöös MTÜ Põhjakonnaga.
Päevakava:
16.00 Ants Hein „Matsalu mõis kunstiajaloolase pilguga“.
Kaja Lotman „Hoyningen- Huenede suguvõsa Matsalus“.
Terje Luure "Varasemad tegevused Matsalu mõisas".
Kalle Kõllamaa „Matsalu mõisa looduskaitselised väärtused“.
17.30 Ringkäik kommentaaridega Matsalu mõisasüdame hoonetes ja maastikel (Hein, Luure ja Kõllamaa).
Lõikuskuu keskpaigas kogunesid Eestimaa rahvusparkides ühtekokku sadakond noort looduskaitsjat. Karulas ja Alutagusel toimusid suvised laagrid eraldi oma rahvuspargi noortele, Matsalus ja Soomaal võeti ette aga mitme rahvuspargi, vastavalt Matsalu ja Vilsandi ning Soomaa ja Lahemaa ühislaagrid.
Kuni viis päeva kestnud laagrites oli kesksel kohal piirkonna looduse ning kohalike traditsioonide tundmaõppimine praktiliste tegevuste käigus.
10. septembril on huvilised oodatud Keskkonnaameti seeneretkele Otepää looduspargi metsades. Mükoloog Teele Jairus jagab oma teadmisi seentest ja nende määramisest. Soovi korral on võimalik tuua ka mõni oma seen määrata (vajalik, et seene viljakeha oleks terve ja muljumata).
Väljasõit retkele on reedel, 10.09.2021 kell 16 Otepää bussijaamast. Tagasi Otepääl oleme umbes kell 19.
Soovitame riietuda vastavalt ilmale, jalga kummikud. Kaasa võtta oma seenekorv ning veidi süüa-juua.
Laupäeval, 14. augustil tähistasime üleriigilist Eesti looduse päeva. Pärnus pöörati sel korral tähelepanu looduse ligipääsetavusele ehk sellele, kuidas loodusobjekte erivajadustega inimestele kättesaadavamaks muuta.
Keskkonnaameti üldkontakt: tel 662 5999, info@keskkonnaamet.ee. Kõigi Keskkonnaameti töötajate kontaktid leiab Keskkonnaameti kodulehelt.
Kui soovite spetsialistiga kohtuda, palun leppige kohtumine kokku vähemalt päev varem. Klienditeeninduse üldisest korraldusest COVID-19 ajal saab tutvuda lähemalt Keskkonnaameti kodulehel.
Kui märkate rikkumisi kaitsealal või abi vajavaid loomi, teavitage sellest riigiinfo telefonil 1247.
Projekti „Ahja jõe MKA liivakivipaljandite (elupaik 8220) korduvmõõtmine: aastad 1950 ja 2013“ ARUANNE Ain Vellak, Taavi Pae
Ligi 400 miljoni aastased liivakaljud kerkivad püstloodis otse veest. Orupervel sirguvad puud ja peegeldus jõevees muudavad kirjuvärvilised kaljuseinad veelgi uhkemaks ja kõrgemaks, tõelisteks taevaskodadeks. Väike ja Suur Taevaskoda on alati inimesi võlunud. Siin võib tunda sidet kaugete aegadega, mil meie esivanemad pidasid taevaskodasid ja Ahja jõge pühaks. Tuntud ja armastatud Suure ja Väikese Taevaskoja kõrval on teisteks suuremateks paljanditeks Tsuba pae, Kiviniidu pae, Aliku kalju, Mutso pae, Juuda pae, Sõnajala mägi, Piirioidu pae, Oosemägi, Kivipalu mägi ja Mõsumägi.