Atesteeritud Lahemaa giidid
Lahemaal tegutseb 66 atesteeritud giidi, kes pakuvad retkevõimalusi mitmes piirkonnas üle rahvuspargi. Mitmed neist omavad giidikutset ning on atesteeritud ka teistes piirkondades.
Meie esivanemad sõltusid oma elutegevuses loodusest. Nii on see ka meie elus, kuigi igapäevaselt me seda ehk nõnda ei hooma. Oma 1939. aastal Eesti Rahva Muuseumi toimetistes avaldatud kirjutises "Taimedega värvimisi Eestis" ütleb Gustav Vilbaste: "/.../ Siin on rõivad ja ülikonnad küllaltki värvirohked, millele lisandub veel tikandus ja kiri. Vanemad Eesti riidevärvid on veel praegugi imeteldavad oma värvivärskusega ja elavusega ning suur osa värvitoone on püsinud aastaid ilma, et oleksid luitunud.
- Päeva jooksul 1 minuti niitmine.
- 13.00 Tule too oma vana vikat (või lüsi) näitusele, siis saame parema ülevaate piirkonnas säilinud vikatitest.
Arvestades ilmastikuprognoose, maastiku tuleohu taset ning metsa- ja maastikutulekahjude esinemissagedust kehtestas Päästeamet alates 20. juulist 2021 tuleohtliku aja Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Pärnumaal ning Tartumaal.
Suvel suureneb linnalähedaste matkaradade ja kaitsealade külastatavus ning et kõik puhkajad saaksid ühtemoodi nautida Eestimaa puhast loodust, on vajalik ka kõigi loodust hoidev käitumine.
Veetes puhkust kodumaises looduses mõne kaitseala territooriumil, tuleb järgida ka selle ala kaitseks seatud piiranguid. Need on paika saanud kaitsealale iseloomuliku looduse hoidmiseks.
Lahemaa kevadseminar, mis toimus 12.-13.juunil, oli tänavu veidi teistsugune, kuna ühildasime selle loodusvaatluste maratoniga. Seega möödus suurem osa ajast erinevaid liigirühmi otsides ja määrates, mis hiljem tuli sisestada rakendusse nimega Legulus.
16. juulil toimub „Juminda vabatahtlik merepääste 130“ juubeliüritus Juminda poolsaarel - Hara sadamas, Juminda külas, Leesi poe taga.
5.–9. juulil mõõdistavad ja joonestavad Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid Soomaal Riisa külas asuva Adojaani talu hooneid. Adojaani talul on Soomaa piirkonna arhitektuuripärandis eriline koht, kuna see esindab terve piirkonna vanimat säilinud ehituskihistust (18. saj). Kompleksi hooned on olnud pikalt hooldamata ja tulevik ebaselge, mistõttu võimaldab kunstiakadeemia tudengite praktika dokumenteerida selle, mis veel alles on. Praktika käigus valmivad joonised toetavad edasist hoonete konserveerimist.
Eesti maastikes on praeguseks säilinud ligikaudu 130 000 hektarit niidukooslusi, millest hoolduses ja taastamises on peaaegu 41 000 hektarit. Tänapäeval tähendab pärandniitude hoidmine eelkõige niitmist või loomade karjatamist ja nii on heinatööde algust märkinud heinamaarjapäeval pärandniitude päeva tähistamine igati sobilik. Looduslikud niidud on meie esivanemate pärand, mis kujunenud inimese ja looduse koostöös aastasadade või isegi –tuhandete vältel.