Matsalu rahvuspargis pakuvad tubaseid ja õuesõppe programme nii Keskkonnaamet kui RMK.

Keskkonnaameti õppeprogrammidega on võimalik maakonniti tutvuda keskkonnahariduse portaalis. Keskkonnaameti õppeprogrammidel osalemine on tasuta, kuid transport toimumiskohta on tellija kulul. Programme viiakse läbi Matsalu külastuskeskuses, kaitsealal, kooli juures õues või kooli siseruumides.

  • Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata ja säilita siin valitsev vaikus.
  • Looduses liikudes järgi igaüheõigust.
  • Tähistatud/tarastatud eramaal liikumiseks küsi luba omanikult.
  • Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades, lõkkekohast lahkudes kustuta lõke.
  • Metsamarju, seeni ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all, võid korjata alati eeldusel, et korjamiskohas on viibimine lubatud.

Jõgevamaal Tooma külas asub vanas sookooli hoones Endla looduskeskus. Aastatel 1928- 1944 õpetati siin soode kuivendamist ja sookultuuride kasvatamist. Nüüd, kui siin on looduskaitseala, on tähelepanu all soode tähtis roll keskkonnas. Looduskeskuses korraldatakse õppeprogramme ja laagreid nii lastele kui täiskasvanutele. Esimesel korrusel asub ka ekspositsioon, mille abil saab tutvuda Eesti soode ja Endla looduskaitseala väärtustega. Püsinäitus koosneb temaatilistest infokioskitest, topistest, herbaarlehtedest, dioraamidest ja makettidest.

Endla looduskaitseala maastikud ja kooslused on läbi aja olnud viljakas paik loodusteaduslikele uurimustöödele. Alljärgnevalt on ära toodud viimaste aastakümnete uuringud ja seired.

 Uuringu või seire teema/pealkiri

 Aasta(d)

 Teostaja(d)

Endla looduskaitseala moodustati 1985. aastal Endla soostiku ja Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate ning kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitseks.

Looduskaitseala toimuvad tegevused peavad lähtuma Looduskaitseseadusest ja Endla looduskaitseala kaitse-eeskirjast. Kehtiv Endla looduskaitseala kaitse-eeskiri jõustus 16.10.2005 ning see on leitav Riigi Teatajast 

Kaitseala kaks kõige tähtsamat dokumenti on kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava. Kaitse-eeskiri paneb paika kaitseala erinevad vööndid ning vööndites keelatud ja lubatud tegevused, kaitsekorralduskava on kaitseala rakenduslik tegevusplaan. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Endla looduskaitseala pakub võimalusi puhkamiseks ja looduse nautimiseks erinevatel aastaaegadel, kuid arvestama peab mõningate looduskaitseliste piirangutega. Jalgsimatkajatele on mõeldud mitu infotahvlite ja viitadega varustatud matka ja õpperada. Kaitseala idaosa matkarajad, mis paiknevad Jõgevamaal, kulgevad läbi metsa, rabade ja ümber järvede. Lääneosa matkarajad paiknevad Järvamaal ja nendel saab tutvuda metsa vahel paiknevate allikatega. Seda piirkonda läbib ka RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.

  • Endla looduskaitseala pindala on 10 161 ha, see hõlmab kolme maakonna piirialasid (Järvamaa, Jõgevamaa, Lääne-Virumaa).
  • 1981 aastal moodustatud Endla-Oostriku sookaitseala nimetati 1985 a ümber Endla Riiklikuks Looduskaitsealaks, 1994 a Endla looduskaitsealaks. 
  • Elustikus on teada üle 450 soontaimeliigi, 140 samblaliigi, 160 ämblikuliigi ja 180 linnuliigi.
  • Looduskaitseala piiridesse jääb 8 raba, 35 soosaart, 6 järve, 5 jõge, 30 suuremat allikat, 2200 laugast.
  • Looduskaitseala territooriumist on 53% kaetud metsaga, 38% soodega (neist 90% rabad), 8%