Rahvusparkide koostöökogu on nõuandev kogu kaitseala valitsejale rahvuspargi kaitse-eesmärkide täitmisel. Matsalu rahvuspargi koostöökogu statuut (532 kB, PDF).

Koostöökogu protokollid ja ettekanded:

2022

Matsalu maastikke on läbi aegade kujundanud inimesed. Muistsete põlluharijate ja karjakasvatajate poolt võeti merest kerkinud maismaa kohe kasutusele. Nii on sajandite vältel inimesed oma elutegevusega kujundanud avatud kultuurmaastikud ja liigirikkad niidud. Kultuur, kui inimese eluviisi mõjutaja, on samuti sõltunud kohalikust loodusest. Maastikku ilmestavad vanad kiviaiad ja madalad rookatustega talud. Elatist on saadud põldudelt, kalapüügist, roovarumisest ning käsitööst.

Matsalu rahvuspargiga seonduvad uuringud ja vaatlused

Rannikualade projekti "Natureship- Integrated planning and management in the Baltic Sea Region" tulemusena on välja antud trükised, sealhulgas:

Matsalu rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet.

Kaitseala kaks kõige tähtsamat dokumenti on kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava.

Kaitse-eeskiri paneb paika kaitseala erinevad vööndid ning vööndites keelatud ja lubatud tegevused. Matsalu rahvuspargile on kinnitatud uus kaitse-eeskiri, mis kehtib 1. aprillist 2023. Rahvuspargi uue kaitse-eeskirjaga saab tutvuda siin.

Matsalu rahvuspargi maastikud on väga mitmekülgsed. Matsalut iseloomustavad lagedad rannaalad, kus inimene ja loodus on tasakaalukalt käsikäes toimetanud juba aastasadu. Tänu sellele võib siit leida tänaseks mujal Euroopas praktiliselt kadunud poollooduslikke kooslusi. Matsalus laiuvad Põhja-Euroopa suurim luhaala, Euroopa ulatuslikuimad rannaniidud ning Lääne-Eestile omased alvarid. 

Asu jälgima