Otepää noored looduskaitsjad võtsid ette jalgrattaretke Võrtsjärve kallastel, sest Võrtsjärv on Otepääga otseselt seotud. Just Pühajärvest saab alguse Võrtsjärve lõunatippu suubuv Väike Emajõgi. Võrtsjärve ja selle lähiümbruse tundmaõppimist alustati noored giidituuri, kalapüügi ja parvesõiduga järvemuuseumis.

Seejärel sõideti kohalikke teid pidi Võrtsjärve lõunatippu. Jalgratturid said omal nahal kogemuse, et Võrtsjärvest idas on küllalt palju looduslikke maastikke, sekka on ka kuivendatud alasid. Saadi aimu, mis asi on polder. Suurima elamuse pakkus osalistele merikotka pere nägemine. Sõidukilomeetreid kulus üle 40.

Ööbimispaika Vooremäel jõuti juba pimeduses. Telkimine ja ühine toiduvalmistamine lõkkel on sellise matka oluline osa iga ilmaga. Sel korral oli nii mõnelegi esmakordseks kogemuseks banaani-šokolaadi maiuse küpsetamine lõkkel. Meelehärmi tegid paarile telgirahvale vapsikud, kes leidsid noorte telgis maiustused kiiresti üles. Õnneks sai ka see mure lahenduse.

Järgmise päeva sõit Võrtsjärvest läänes toimus enamasti põldude vahel. Arumetsa raba kohta rääkisid limnoloogiateadlased, et  omal ajal käidi üle Võrtsjärve sinna marjule. 

Suislepas – jah, just sellest Eestimaa paigas on aretatud imemaitsev suislepa õunasort – kosutas jalgrattureid jahe Õhne jõe vesi.

Jõudnud peale 20 km läbimist Kivilõppele, võtsid kalakaitsekordonis osalisi soojalt vastu Viljandi büroo inspektorid Jaanus ja Aivar, kes jagasid oma töö eripärasid. Osalejad said proovida inspektori kaitsevarustust ja isegi vaadata öönägemisprillidega. Ühe laagrilise sõnul ta ei oleks osanud arvata, et inspektorite töövahendiks on käerauad. 😊

Peale maitsvat õhtusööki hüpati taas ratastele, et minna Soele ujuma. Kuna eelmine öö oli jäänud lühikeseks vapsikute tõttu ning päev palav ja väsitav, tuli sel öösel eriti hea uni.

Kolmas kursusepäev toimus Kivilõppel kohapeal biloogiakandidaadi Külli Kanguri juhendamisel. Osalejad said kokkuvõtliku ülevaate magevee olukorrast Eestis ja maailmas ning selle mõjust inimesele. Samuti saadi vastus küsimusele, miks on järvede uurimine ja pidev pikaajaline jälgimine  (seire) oluline. Omal käel prooviti järveuurija tööd: Secchi kettaga vee läbipaistvuse mõõtmist, batomeetriga veeproovi võtmist erinevatest sügavustest, tööd põhjamuda ammutiga ning kahvadega pinnaveeloomade püüdmist-määramist. 

Otepää noore looduskaitsja kursusel osales 15 noort Otepäält, Tartust ja Tallinnast.