Külastusvõimalused
Kaitseala idaosas Jõgevamaal on 3 matkarada, mis kulgevad enamuses metsa, raba ja järvede vahel.
Pikkus 3 km, aega kulub kuni 1,5 tundi. Tähistatud punase värviga, rajal on ka mitmeid infotahvleid. Rada teeb tiiru ümber madala ja väikese õõtsikkaldaga Männikjärve. Pinnastee, 3 silda. Alguseks sobib Endla looduskeskuse parkla Toomal.
Pikkus 7 km, aega kulub 2,5 - 3 tundi. Tähistatud sinise värviga, rajal on ka mitmeid infotahvleid. Kulgeb: Tooma - Männikjärve raba - Mustjõgi- Kaasikjärve- Männikjärv -Tooma. Läbi Männikjärve raba viib laudtee, selle keskel on 7m kõrgune vaatetorn. Mustjõgi on 2,5 km pikkune Tulijärve ja Endla järve ühendav jõgi. Kaasikjärve ääres on näha soo taastamisala. Männikjärv on madal ja väike õõtsikkaldaga järv. Õpperaja ääres on mitu Tooma soojaama vaatluspunkti. Kõrge veeseisu ajal on osa rajast märg või läbimatu! Alguseks sobib Endla looduskeskuse parkla Toomal.
Pikkus 8 km, aega kulub 4 - 5 tundi. Tähistatud kollase värviga, rajal on mitmeid infotahvleid. Kulgeb: Kärde - Endla järv - Salu puisniit - Mustjõgi - Männikjärve raba - Tooma. Tagasiteel võib tulla ka Männikjärve raba asemel Männikjärve äärest. Matkarada kulgeb läbi mitmekesise maastiku – rabamets, pillirookaldaga Endla järv, Kaasikjärve soo taastamisala, Mustjõe äärne kõdusoomets ja mosaiikne Männikjärve raba. Rajal on 1 vaatetorn, mitu puhkekohta ja silda ning nii pinnasteed, hakkepuiduga ja laudteega lõike. Matkaraja ääres on Endla metsamaja ja Tooma soojaama mõõtepunktid. Alustada võib nii Kärde kui Tooma poolt. Jälgides kaarte ja kasutades olemasolevaid radu saab matkarada läbida ka pikema ringina. Kõrge veeseisu ajal võib rada muutuda läbimatuks!
Läbi Männikjärve raba kulgev laudtee ületab nii laukaid kui älveid. Foto: Elo Raspel
Kaitseala lääneosas Järvamaal asuvad matkarajad viivad allikate juurde. Erinevaid allikaid saab külastada Järvamaal Norra-Jõeküla vahelisel teel viitasid ja infotahvleid järgides.
- Kohe kruusatee ääres on Valtri kaev ja Oostriku allikad.
- Sügavaima Eesti allikani, Sopa allikani, viib hakkepuiduga kaetud metsarada, teelt on sinna 450 m.
- Võlingi allikani on teelt 500 m, matkarada viib läbi puisniidu ja salumetsa nii Võlingi kui Vilbaste allikateni. Rajal on nii pinnastee, hakkepuidu kui laudteega osi.
- Purskava allikani on mööda Kirikumäe sihti 700 m.
Eesti sügavaim allikas Sopa on ümbritsetud platvormiga. Foto: Elo Raspel
Veematkasid, näiteks kanuusõitu mööda Põltsamaa jõge või paadisõitu Endla ja Sinijärvel, võib teha mootorita ujuvvahendiga, sellegi jaoks on vaja Keskkonnaameti luba. Veematkajate jaoks on ettevalmistatud mitmed lõkke- ja telkimiskohad.
- Toomal looduskeskuse juures Linajärve ääres
- Endla järve ääres Kärde kraavi suudmes
- Endla järve ääres metsamaja kõrval (Juta kivi juures)
- Nava jõe - Räägu kanali ristumiskohal (veematkajatele)
- Põltsamaa jõel Nava jõe suudmes (Tammemäe künkal) (veematkajatele)
- Sinijärve ääres
- Põltsamaa jõe ääres Kirikumäe sihil
- Oostriku jõe ääres Purskava allika juures
- Oostriku jõe silla juures Norra oja suudmes
- Võlingi puisniidul