Endla noore looduskaitsja sügisseminar 2025
Laupäeval, 20. septembril kogunes väike seltskond Endla noori looduskaitsjaid sügisseminarile, et tervitada peatselt algavat sügist ja tutvuda kaitseala suurima järvega.
Pärastlõunal alustasime matkaga Endla järve äärde, kusjuures osa grupist liikus jalgsi, osa aerupaadiga. Et plaan oli ööbida Endla järve ääres metsamajas, mida RMK-lt rentida saab, kandsime seljas seljakotte, kuhu mahutasime magamisvarustuse, söögi ja vahetusriided. See koorem ei seganud reipa sammuga 5 km Endla matkarada astuda, küll aga aeglustasid tempot pehmevõitu turbapinnas ja mitmed üle kraavide viivad kitsad sillad. Metsarada viis mööda Kaasikjärve raba taastamisalalt. Sealseid varasemaid kuivenduskraave võis ainult aimata, need olid ligi 10 aastat tagasi tehtud taastamistööde järgselt üleni taimedega kaetud. Kaasikjärve raba ja Endla järve vahele jääva Kõrgekalda metsa all leidsime kosutavaid pohli ja mustikaid. Vaatasime üle ka järve ääres olevat paadisilla, seal avanes hea vaade Endlale.
Veetase Kärde kraavis ja Endla järves olid pigem kõrged, aga aerutamist aeglustasid rohke taimestik ja tuul. Paari tunni pärast kohtusime kogu seltskonnaga uuesti metsamaja juures. Seadsime ennast sisse, otsisime üles Juta kivi ja kinnitasime keha. Õhtul, kui tuul vaiksemaks jäi, said poisid uuesti kalastada ja ka tüdrukud käisid järvel. Endla järv (287 ha) on suhteliselt madal, selge vee ja mitmekesise taimestikuga – on pilliroogu, kaislaid, vesikuppu, penikeeli, vesikarikaid, valget vesiroosi. Järve põhjaküljele jääb 6 saart, mida vohavate veetaimede tõttu on raske üksteisest eristada. Mõnikord võib soisest kaldast lahti murduda ka ujuvaid turbasaari. Kalu on järves kümmekond liiki, püütake haugi, ahvenat, linaskit. Meie õngemeestel, kes olid endale kalastuskaardi soetanud, seekord ühtegi mõõdus kala kaasa tuua ei õnnestunud. Mitu haugi küll näkkas, aga need olid kõik alamõõdulised (50 cm-ist väiksemad).
Hämaruses tegime üles lõkke, ka metsamaja sauna proovisime ära. Öö saabudes sättisime ennast maja teisele korrusele madratsitele magama. Kuna oli piisavalt soe, sai ka õues magamist proovida – soojas magamiskotis polnud viga, küll aga hoidsid järvelt tulevad luikede hääled meeled erksana. Võrreldes sealse suvise sääseuputusega on see palju meeldivam heli!
Pildikollaž seminari tegevustest. Elo Raspel
Varahommikune õngitsemine ei andnud samuti paremat tulemust. Pakkisime oma asjad tasapisi kokku, koristasime öömaja ja matkasime jälle Kärde parkla poole. Tagasiteel tutvusime ka Salu puisniiduga, kust Faehlmanni lugudes leidis õnnetult ringi uitav Vanemuine hüljatud lapse. Lauluisa kasvatas ta üles, temast sai Vanemuisele uuesti rõõmu toov kasutütar Juta. Salu puisniidu eriline väärtus seisneb viljakas mineraalpinnases, millel kasvab mitmekesiselt niidutaimi ja laialehiseid puid-põõsaid. Kuna muidu on ümbruskonna maastik soine ja ühetaolisem, toetab see pärandmaastik liigirikkust nii taimede, putukate, lindude kui imetajate kaudu.
Tagasiteel sai paadiga küüti enamus kotte, noored liikusid jalgsi. Kärde kraavi sillal loopis Olger uuesti natuke lanti. Kui see jäi ühe suure haugi hambusse, tekkis korraks tunne, et kõik sillale kogunenud pudenevad suurest elevusest vette. Vette jäi siiski ainult kala, matkajad liikusid ilma saagita edasi. Ilusas soojas sügises jõudsime lõunaks tagasi parklasse, võtsime oma kotid, jätsime hüvasti ja suundusime jälle kodude poole. Pöidlad pihku, et selliseid harivaid ja mõnusaid kokkusaamisi jaguks veel, ka siis kui Endla looduskeskuses tegevus lõppenud on.
Seminaril osales 10 inimest, neist 6 olid noored looduskaitsjad ja 1 juhendaja Elo Raspel.