Kaitsealast

• Endla looduskaitseala pindala on 10 161 ha, see hõlmab kolme maakonna piirialasid (Järvamaa, Jõgevamaa, Lääne-Virumaa).
• 1981 aastal moodustatud Endla-Oostriku sookaitseala nimetati 1985 a ümber Endla Riiklikuks Looduskaitsealaks, 1994 a Endla looduskaitsealaks. 
• Elustikus on teada üle 450 soontaimeliigi, 140 samblaliigi, 160 ämblikuliigi ja 180 linnuliigi.
• Looduskaitseala piiridesse jääb 8 raba, 35 soosaart, 6 järve, 5 jõge, 30 suuremat allikat, 2200 laugast.
• Looduskaitseala territooriumist on 53% kaetud metsaga, 38% soodega (neist 90% rabad), 8% on veekogude ning natuke üle 1 % on looduslike rohumaade, põldude või muu maakasutuse all. 
• Enamus siinseid rabasid on tekkinud ürgse Suur-Endla järve kinnikasvamisel. Praegune Endla järv, Männikjärv, Tulijärv, Kaasikjärv ja Sinilaugas on tema jäänukjärved.
• Endla järv ( 287 ha) on kõige saarterohkem järv Eestis. Lisaks kuuele püsivale saarele on seal mitmeid ujuvsaari.
• Endla on üks meie linnurikkamaid järvi, siin võib korraga pesitseda kuni 9000 linnupaari. Endla järve on Kalevipoja muistendisse sisse kirjutanud juba Kreutzwald.
• Vanim siinne raba on Linnusaare (vanus 9500 a). Turbakiht on kõige paksem Männikjärve rabas (7,3 m). Männikjärve rappa rajati esimene laudtee juba 1956 a - esmaskordselt Eestis.
• Aastatel 1910- 1989 tegutses Toomal sookatsejaam. Männikjärve rabas ja selle lähikonnas viidi läbi nii katseid turbamaa põllumajandusliku kasutuse selgitamiseks kui uuringuid soode arengu ja toimimise mõistmiseks. 1928- 1944 a tegutses Toomal maaparanduse suunitlusega sookool. 1950 a rajatud soo-hüdroloogia vaatlusvõrgustik toimib praeguseni.
• Rabade veetaseme hoidmiseks ja arengu jätkumiseks on alates 2013 aastast suletud Toodiksaare, Kaasikjärve ja Linnusaare rabades vanu kuivenduskraave, ehitatud turbatamme ja harvendatud metsa.      
• Norra-Oostriku allikatealal paikneb Eesti kõige sügavam allikas - Sopa allikas (1972 a mõõdeti sügavuseks 4,8 m).
• Endla looduskaitseala eesmärk on Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte, Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade säilitamine ja kaitse.
• Kaitseala jaguneb 1 reservaadiks, 19 sihtkaitsevööndiks ja 8 piiranguvööndiks. Lisaks majandustegevuse piirangutele on mitmes kohas ka ajalised liikumispiirangud, seda eelkõige lindude pesitsusrahu eesmärgil. 
• Endla kaitseala elupaigad ja liigid on sedavõrd olulised, et tegemist on Natura2000 võrgustiku loodusala ja linnualana. Lisaks on Endla rahvusvaheliselt tähtis märgala (Ramsari ala) ja linnuala (IBA).  
• Kaitseala valitsejaks on Keskkonnamet.

Oostriku allikad. Foto: Arne Ader