Endla looduskaitseala pindala on 10 161 ha, see hõlmab kolme maakonna piirialasid (Järvamaa, Jõgevamaa, Lääne-Virumaa).
1981 aastal moodustatud Endla-Oostriku sookaitseala nimetati 1985 a ümber Endla Riiklikuks Looduskaitsealaks, 1994 a Endla looduskaitsealaks.
Elustikus on teada üle 450 soontaimeliigi, 140 samblaliigi, 160 ämblikuliigi ja 180 linnuliigi.
Looduskaitseala piiridesse jääb 8 raba, 35 soosaart, 6 järve, 5 jõge, 30 suuremat allikat, 2200 laugast.
Looduskaitseala territooriumist on 53% kaetud metsaga, 38% soodega (neist 90% rabad), 8% on veekogude ning natuke üle 1 % on looduslike rohumaade, põldude või muu maakasutuse all.
Enamus siinseid rabasid on tekkinud ürgse Suur-Endla järve kinnikasvamisel. Praegune Endla järv, Männikjärv, Tulijärv, Kaasikjärv ja Sinilaugas on tema jäänukjärved.
Endla järv ( 287 ha) on kõige saarterohkem järv Eestis. Lisaks kuuele püsivale saarele on seal mitmeid ujuvsaari.
Endla on üks meie linnurikkamaid järvi, siin võib korraga pesitseda kuni 9000 linnupaari. Endla järve on Kalevipoja muistendisse sisse kirjutanud juba Kreutzwald.
Vanim siinne raba on Linnusaare (vanus 9500 a). Turbakiht on kõige paksem Männikjärve rabas (7,3 m). Männikjärve rappa rajati esimene laudtee juba 1956 a - esmaskordselt Eestis.
Aastatel 1910- 1989 tegutses Toomal sookatsejaam. Männikjärve rabas ja selle lähikonnas viidi läbi nii katseid turbamaa põllumajandusliku kasutuse selgitamiseks kui uuringuid soode arengu ja toimimise mõistmiseks. 1928- 1944 a tegutses Toomal maaparanduse suunitlusega sookool. 1950 a rajatud soo-hüdroloogia vaatlusvõrgustik toimib praeguseni.
Rabade veetaseme hoidmiseks ja arengu jätkumiseks on alates 2013 aastast suletud Toodiksaare, Kaasikjärve ja Linnusaare rabades vanu kuivenduskraave, ehitatud turbatamme ja harvendatud metsa.
Norra-Oostriku allikatealal paikneb Eesti kõige sügavam allikas - Sopa allikas (1972 a mõõdeti sügavuseks 4,8 m).
Endla looduskaitseala eesmärk on Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte, Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade säilitamine ja kaitse.
Kaitseala jaguneb 1 reservaadiks, 19 sihtkaitsevööndiks ja 8 piiranguvööndiks. Lisaks majandustegevuse piirangutele on mitmes kohas ka ajalised liikumispiirangud, seda eelkõige lindude pesitsusrahu eesmärgil.
Endla kaitseala elupaigad ja liigid on sedavõrd olulised, et tegemist on Natura2000 võrgustiku loodusala ja linnualana. Lisaks on Endla rahvusvaheliselt tähtis märgala (Ramsari ala) ja linnuala (IBA).
