RANNIK
Luitemaa rannik on liigendatud, leidub palju väikeseid lahtesid, lõukaid, neemikuid ja laide. Rannikumeres asuvad Eesti mandriosa lõunapoolseimad saared (n Häädemeeste Kivilaid). Meri on meresetete kuhjumise tõttu väga madal, sügavamad kohad vahelduvad piki rannajoont kulgevate liivaseljandikega. Madal veeseis toob nähtavale liivased või mudased kivikülviga alad. Rannikul levivad pilliroo, kaisla, tarna ja meri-mugulkõrkja kogumid. Siinne rannikumeri pakub soodsaid toitumis- ja peatumispaiku paljudele veelindudele. Arvukamad ja olulisemad on väike- ja laululuik, viu- ja sinikael-part, sõtkas, väikekoskel, vöötsaba-vigle, mudatilder, merikotkas jt.
RANNANIIDUD
Rannaniidud on kaitseala üks suurimaid loodusväärtusi. Vanasti laiusid karjamaad siin pea 1000 hektaril. Karjatamise vähenemise või lakkamise tõttu kattus suur osa neist pillirooga ja võsastus. Rannaniite on toetuste ja rahvusvaheliste projektide abil edukalt taastatud. Hooldatavate niitude pindala on 600 ha, olles suurim Pärnumaal ja üks suuremaid Eestis.
Luitemaa madalmurusadte rannaniitude taimestik on lopsakam ja liigivaesem kui Lääne-Eesti rannaniitudel, sest pinnas on märg ja lubjavaene. Luitemaa rannaniitudel kasvab enam kui 250 taimeliiki. Häädemeeste lähistel asub üks Euroopa suuremaid niidu-kuremõõga kasvualasid. Kaitstavatest taimeliikidest kasvavad kaitsealal veel ahtalehine ängelhein, balti-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, emaputk jt.
Niidu-kuremõõk ja balti sõrmkäpp. Fotod: Merike Palginõmm
Läbirandel peatub siin 15 000 valgepõsk-lagle ja 3000 suur-laukhane ning rabahane. Lagedad rannaniidud on elupaigaks mitmetele kaitsealustele linnuliikidele, näiteks niidurisla, tutkas, mustsaba-vigle, punajalg-tilder.
Rannaniitude kõige iseloomulikum ja ohustatum kahepaikne on kõre e juttselg-kärnkonn.
LUITED
Edela-Eesti rannikuluited jagunevad Tahkuranna lähistel kaheks. Merepoolne, Rannametsa luitestik, tähistab Litoriinamere 5000 aasta vanust rannajoont. Maismaapoolne, Soometsa luitestik, märgib Antsülusjärve 9500 aastat vana rannajoont. Ahelikud ühinevad taas Häädemeestel. Luitestike vahele jääb ulatuslik rabamassiiv: Tolkuse ja Maarjapeakse raba.
Rannametsa luitestik on valitud üheks Pärnumaa loodussümboliks. Siin asuvad Eesti kõige kõrgemad luited: Tõotusemägi (29 m) ja Tornimägi e Sõjamägi (34 m). Mööda luiteid kulgeb Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada, Tornimäele on külastajatele rajatud vaatetorn.
Luiteahelikke läbivad ojad ja jõed. Timmkanali serval, kahe maantee vahel, paljandub Kesk-Devoni liivakivi lade. Häädemeeste mõisa rentnik Thimm alustas kanali käsitsi kaevamist 1856. aastal, et kuivendada ümbritsevaid maid ja parvetada metsa. Kanal on tuntud meriforelli ja jõesilmu kudealana, kanali liivakallastes pesitseb jäälind.
Luited on kaetud metsaga, kohati leidub lahtise pinnasega liivikuid ja puudeta nõmmesid. Siin kasvab vareskold ja leiavad elupaiku kivisisalik, nõmmelõoke, metsis, musträhn, õõnetuvi, lõopistrik, kassikakk, merikotkas, öösorr jt kaitsealused liigid. Võiste lähistel asub suurim Eesti hallhaigru koloonia.
Kivisisalik. Foto: Merike Palginõmm
SOOD
Luitemaa kaitsealal asub kaks raba: Tolkuse (5500 ha) ja Soometsa ehk Maarjapeaksi raba (1600 ha).
Tolkuse raba paikneb luidetevahelises nõos, mida läbib Timmkanal. Praeguse raba asemel oli Antsülusjärve ja Litoriinamere luitestike vahel merelaht. Maismaa kerkides muutus laht rannikujärveks ja ajapikku soostus. Raba on u 8000 aastat vana ja turbakihi tüsedus on siin ligi 5 m.
Vaade Tolkuse rabale. Foto: Merike Palginõmm
Siinses rabas on väga eriline veerežiim. Surveline põhjavesi avaneb raba keskosa laugastes ja laukajärvedes allikatena. Nii tekivad pigem madalsoodele omased tingimused. Seetõttu kasvavad rabajärvedes hoopis madalsoodele iseloomulikud liigid, näiteks hundinui, mürkputk, ubaleht jt. Raba keskosas kasvavad sõnajalad, tarnad, vaevakask, pajud ja isegi kuused. Raba servaala, kus tavaliselt on toitaineterikas madalsoo, on hoopis toitainetevaene. Selline vähetoiteline rabatüüp on ainus omataoline Baltimaades. Turbakiht kasvab omapärase veerežiimi tõttu kiiresti. Tolkuse rabas on mõõdetud Eesti rekordiline turbakihi juurdekasv 1,6‒1,9 mm aastas.
Kuivendustööde mõjul on tühjaks jooksnud ja kinni kasvanud mitmed raba keskosa suured laukajärved, lagerabas on hakanud kasvama puud. Tolkuse raba lõunaosas tehti aastatel 2001‒2005 esimesi katsetusi Eestis soid kaasaegsete meetoditega taastada.
Siinsetes soodes pesitsevad mitmed iseloomulikud linnuliigid: põldrüüt, mudatilder, väikekoovitaja, hallõgija, sookurg ja teder. Rabasaared on sigimis- ja varjepaikadeks metskitsele, põdrale ning metsseale.
METSAD
Kaitsealal leidub mitmeid metsatüüpe. Ulatuslikumad metsaalad laiuvad kaitseala kirde- ja idaosas. Esineb mitut tüüpi leht- ja segametsi, mis sageli kasvavad märgadel kasvukohtadel. Sooservades sirguvad rannamännikud, sookaasikud ja lodumetsad. Märjad viljakal pinnasel levivad lopsakad salumetsad. Puurinde moodustavad siin laialehised liigid: pärn, künnapuu, vaher ja saar. Soometsa küla lähedal asuvas salumetsas kasvab metskuukress, mis on taime ainus teadaolev kasvukoht väljaspool Põhja-Eesti paekallast. Ura jõe kallastel levivad lammimetsad, mida tulvavesi aeg-ajalt üle ujutab. Lopsakad laialehised lammimetsad on erilised seetõttu, et siin kasvavad ka tammed. Mõõduka niiskusega paikades laiuvad laanemetsad. Liivastel ja kuivadel luidetel kasvavad luitemännikud.