Allika matkarada
- Algus ja lõpp: Suuremõisa-Håkabacka tee
- Pikkus: 1,2 km (osaliselt laudrada)
- Tähistus: suunaviidad, infotahvlid
- Märksõnad: Suurallikas, Lubjakünka ehk Raviallikas, Prästvike järv, käpalised, linnustik
- Haldaja: MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus
Märjal ajal on soovitav jalga panna kummikud!
Vormsi pakub mitmekülgseid võimalusi aktiivseks puhkuseks. Sobiv vahend saarega tutvumiseks on jalgratas. Vormsi maastikud, pool-looduslikud kooslused, liigirikkus, pärandkultuur ja saareline eraldatus pakub elamusi erinevate huvidega inimestele.
- Vormsi loodusest ja selle uuritusest on ilmunud ülevaade 2001. aastal sarja „Estonia Maritima” 5. numbris „Vormsi ja Haapsalu Tagalahe loodus”.
- Projekti NATURESHIP käigus tehti muuhulgas Prästvike järve ökoloogiline uuring „Coastal lagoons in Estonia and in the Central Baltic Sea region".
- Projekti „LIFE Springday – Conservation and restoration of petrifying spring habitats“ projektialaks Vormsil oli Prästviigi piiranguvööndis asuvad Prästvike järv ja allikad. 2014.
Vormsi maastikukaitseala kaitsekorda reguleerivad looduskaitseseadus ja Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskiri.
Kaitsekorra eripäralt jaguneb maastikukaitseala:
Vormsi eripäraks on saareline eraldatus ja kunagisele rannarootsi asualale omane pärandkultuur.
Vormsi on olnud põline rannarootslaste asuala. Saare keskse ajaloomälestise, Püha Olavi kiriku, esmane ehitusaeg ei ole teada. Algne puukirik sai 13. sajandil kaunite laemaalingutega gooti stiilis altariruumi. 17. sajandil ehitati selleks ajaks hävinud puukiriku kohale barokne puitsammaste ja talalaega pikihoone. Kirikuaias on misjonär Österblomile pühendatud mälestussammas ja rannarootslaste eestseisjale Hans Pöhlile püstitatud mälestuskivi.
Geoloogiliselt veidi üle 3000 aasta vanuse Vormsi saare võib jagada tinglikult kolmeks maastikuosaks.
Rannikumaastik
Vormsit iseloomustab pikk ja väga liigestatud rannajoon (üle 100 km), kus on esindatud erinevad rannatüübid. Vormsi läänerannas paljandub Saxby pank, kus on ulatuslikud klibuvallid. Rannikumaastikest on tähelepanuväärseim lõunarannikul asuv Rumpo poolsaar koos madala Hullo ja Sviby lahe ning laidudega. Seal asuvad ainulaadsed samblikukooslused, samuti võib jälgida vee- ja rannikulindude rännet.
- Vormsi maastikukaitseala moodustati 2000. aastal Lääne-Eesti saarestiku omapärase loodusmaastiku ja piirkonnale iseloomulike ohustatud pärandkultuurmaastike kaitseks.
- Kaitseala pindala on 2423 ha, millest üle poole moodustab meri.
- 1989. aastast kuulub Vormsi saar koos ümbritseva mereala ja saarekestega Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealasse. Biosfääri kaitseala ülesandeks on suunata ala tasakaalustatud arengut, säilitamaks elu ja keskkonda ning looduslikku mitmekesisust.
15.–16. juunil 2018 toimub üle-eestiline loodusvaatluste maraton, milles oodatakse loodushuvilisi uurima oma kodukoha elurikkust. Endla looduskeskus on üks maratoni mitmetest vaatluspunktidest. Jõgevamaal Tooma külas asuv looduskeskus on selleks puhuks avatud 15. juunil kella 12-st kuni 16. juunil kella 12-ni. Abi saab nii iseseisvalt tehtavate vaatluste tegemise, liikide määramise kui vajalike abivahendite laenutamisel. Toimuvad ka juhendatud vaatlused: reedel kl 17 vee-elustiku uurimine Linajärves, juhendab E.
