1939. aastal võeti esmakordselt looduskaitse alla Adralaid ja Puhtulaid, 1957. aastal loodi Virtsu-Laelatu-Puhtu botaanilis-zooloogiline keeluala ning 2003. aastal moodustati esmakordselt Puhtu-Laelatu looduskaitseala.

Laelatu puisniitu peetakse üheks liigirikkamaks koosluseks Euroopas, kus kasvab üle 400 soontaime- ja 30 samblaliigi, lisaks on puisniidult leitud 2/3 kõigist Eestis kasvavatest käpaliste liikidest.

Puhtulaiu õpperada liigendab Puhtu metsa võimaldades külastajatel suhteliselt vabalt metsas liikuda ja vaadelda ka metsa looduslikku arengut. 8-kujuline rada on suunaviitade ja infotahvlitega tähistatud. Poolsaare edelatipus asuvast tornist saab eelkõige vaadelda veelindude kevad- ja sügisrännet. Rajale jääb Puhtu Ornitoloogiajaama rajajale ja tuntud ornitoloogi ning looduskaitsja Eerik Kumari mälestuskivi, mis püstitati 1987. aastal Puhtu Ornitoloogiajaama juurde kujur A. Taniloo-Bogatkini poolt.

  • Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata;
  • Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal, välja arvatud Kasse ja Rame sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini ning Kõbaja ja Rame laidude sihtkaitsevööndites 15.

2003. aastal moodustati Puhtu-Laelatu looduskaitseala ja määrati sealne kaitsekord. Praegu kehtiv kaitse-eeskiri jõustus 26. oktoobril 2017 ning on leitav Riigi Teatajast.  

Puhtulaid asustati 18. sajandi keskpaigas, mil kohalik mõisnikust maanõunik Carl Thure von Helwig rajas siia suvituskoha ning salumets kujundati ümber hollandi stiilis pargiks. Laiule ehitati nn Hiina maja ning mitmeid väiksemaid maju ja paviljone. Mõisnik Von Helwig oli ka agar kiviraidur, kes meisterdas mitukümmend mälestussammast oma suguvõsa tähtsatele isikutele. Osad neist sammastest on säilinud tänaseni ja on kokku kogutud poolsaare lõunatippu väikesesse orgu.

Rannaniidud

Rannajoon on ligikaudu 35 km pikk ja hõlmab 250 ha rannaniite. Rannikul võib kohata punajalg-tildrit ja tõmmuvaerast, tüüpiline liik on ka hänilane, kes pesitseb üsna arvukalt Mõniste- ja Mõisalahe-äärsetel rannaniitudel. Mõniste ja Pivarootsi lahe rannikul on registreeritud liivatüll, Ännikse lahe rannikul jõgitiir ning Pivarootsi, Rame ja Puhtulaiu rannikul randtiir. Rannaniitude tüüpiliseks taimeliigiks on emaputk.

Puhtulaiul on võimalik osa saada muinasjutulisest parkmetsast ja sealsetest taimedest ning loomadest. Lisaks soovitame tutvuda ka lähipiirkonna - Virtsu ja Matsalu rahvuspargi - vaatamisväärsustega.

 

image alt text

Pühapäeval, 2. juunil 2019.a kell 11-16, toimub Soomaa rahvuspargi külades Soomaa kohvikute päev "Soomaalasele külla". Üritusega tähistame ühtlasi Soomaa rahvuspargi 26. sünnipäeva!  Kõigis kohvikutes tutvustatakse kohalikku kultuuripärandit ja elulaadi, müüakse kohalikke saadusi, toimuvad töötoad!  Avatud on järgmised kohvikud: Sandra külas Käära talu kohvik, kus toidud valmivad kohalikust toorainest.

image alt text
19. mail ootavad Muuseumiöö raames külla Vanaema Aed ja Karula rahvuspargi keskus. Kella 15-st kuni päikseloojanguni toimub rohevahetus Vanaema Aias.  Võta kaasa oma taimed ja leia endale maitsetaimed või vanad tauaia taimed Vanaema Aiast. Võid tulla ka niisama aeda, maitse-, toidu või vanu taluaia taimi ja toidutaimi uudistama. Vanaema Aed asub Mäekonnu vaatetorni lähedal ja sealt avaneb kaunis vaade Karula kuplilisele maastikule. Karula rahvuspargi keskuse ümbruses toimuvad tegevused lastele alates kella 18.00-st. Tulge ja avastage kevadist loodust kõigi meeltega!
image alt text
Lahemaa rahvamuusikud ja keskkonnaamet korraldavad Oandul 2. ja 3. juunil Lahemaa rahvamuusika koolituse. Kogunemine Oanduaia talus iga päev.     2. juuni 11.00-17.00 Viivi Voorand Ja Lahemaa rahvamuusikud, Margus Veenre Hommikumängud Oanduaial Margus Veenre ja Viivi Voorandi õpitoad Oanduaial Eesti rahvapillid /  tutvustamine.  Eesti rahvapillid sõnalises pärimuses Parmupilli õpituba Mängime parmupilli, kui kursuslasel on see endal olemas. Soovitav G- või D-duuris Lahemaa vanad laulud Külakandle ja torupilli mängimise õpituba   3.
Asu jälgima