Vooremaa maastikukaitseala mitmekesisel maastikul on erinevaid võimalusi puhkamiseks ja looduse nautimiseks läbi vahelduvate aastaaegade. Parim on kaitseala avastada kruusastel ja künklikel teedel jalgrattaga kulgedes, jalgsi matkates saab avastada vähem käidud radu. Retkel on saatjateks jääaja kujundatud voorestik oma talude, niitude, põldude ja soolappidega, mis vaheldub metsasemate alade ja järvedega, sekka ka mõisaparke. Kindlasti tasub külastada Elistveres asuvat loomaparki ja Äksis asuvat Jääaja Keskust, meelelahutuseks sobib Kaiavere järve ääres asuv Vudila mängumaa.

Vooremaa maastikukaitseala tutvustab 2015. a. koostatud voldik (printimiseks on soovitav kasutada A3 formaati).

Riikliku Looduskaitsekeskuse poolt on 2007. a. koostatud raamat „Vooremaa. Jääaja vabaõhumuuseum“ (koostaja Aita Saksing). 2009. a. koostati brošüür „Vooremaa maastikukaitseala“ (koostaja Riin Vare).

Vooremaa maastikukaitseala moodustati 1964. a. Vastavalt kaitse-eeskirjale on kaitseala peamine eesmärk suurvoorte, pärandmaastike ning sealse looduse mitmekesisuse kaitsmine, uurimine ja tutvustamine. Maastikukaitseala maa-ala jaguneb kolmeks rangema kaitsekorraga sihtkaitsevööndiks (Soitsjärve, Ehavere ja Nava), mis on jäetud looduslike protsesside meelevalda ja kus majandustegevust ei toimu. Ülejäänud ala on leebema kaitsekorraga Vooremaa piiranguvöönd.

image alt text
Hea  Lahemaa sõber!   Olete kutsutud 1. juunil kell 16.00 Atlja kiigeplatsile Lahemaa rahvuspargi sünnipäeva pidama. Et tähistame ka Eesti 100 sünnipäeva ja Euroopa kultuuripärandi aastat, mõtleme Lahemaale kultuuriloolisest perspektiivist. Fredi Tomps, üks Lahemaa rahvuspargi loojatest ja pärandi hoidjatest, saab 90-aastaseks. Ta on lubanud rääkida paar sõna Altjast ja Lahemaast. Ajaloolane Enn Tarvel mõtiskleb iseolemisest. Iginoored Lahemaa naised Viivi Voorand ja Lahemaa Rahvamuusikud täidavad õhtu kaunite helide ja rütmiga.

Kohapärimus

Vooremaa maastikuga käivad koos rahvalood Kalevipojast. Kahe maastikus eristuva pinnavormi kohta on rahvasuus Kalevipoja sängi või linnamäe nimetused. Kukulinnast Elistvere poole jääv Saadjärve Kalevipoja säng on sadulakujuline, kõrguselt 33, 5 meetrine mõhn, mille lael asus Jogentagana nimeline linnus. Arheoloogiliste väljakaevamiste järgi oli linnuse põhiline kasutusaeg 7–11. sajand. Ehavere (Luua) Kalevipoja säng asub Amme jõe vasakul kaldal. Seda linnust peetakse muinaseestlaste nõupidamiste kohaks.

Pinnavormid

Piklikest voortest ja järvenõgudest viiruline maastik on viimase mandrijää aktiivse kulutava ja kuhjava tegevuse tunnistaja. Voored on liustiku liikumise suunalised voolujoonelise kujuga ümbrusest kõrgemad pinnavormid. Siinsed voored on loode-kagu suunalised, keskmiselt 2–5 km pikkused,  0,5– 0,8 km laiused ja 20–40 m kõrgused. Üldpindalalt ja voorte mõõtmetelt on see Eesti ainus suurvoorestik. Selliseid, üksnes kvaternaari setetest koosnevaid suurvoori, leidub Euroopas veel vaid Iirimaal.

  • Vooremaa maastikukaitseala moodustati 1964. a. looduslikult kauni ja teaduslikult huvitava suurvoortega järvederikka maastiku ja kohaliku kultuuripärandi kaitsmiseks.
  • Kaitseala pindala on 9831 ha ning see ulatub loodest kagusse 16 km ning kirdest edelasse 4-8 km.
  • Vooremaa maastikku iseloomustavad loode-kagu suunalised 2–5 km pikkused ja 0,5– 0,8 km laiused ning 20–40 m kõrgused voored. Üldpindalalt ja voorte mõõtmetelt on see meie ainus suurvoorestik. Maastikukaitseala piirides on sellest voorestikust vaid 10%.
image alt text
Soovides kõigile emadele rohkelt rõõme ja avatud meelt lähenevaks emadepäevaks, seostub see päev kevade ilusaima ajaga. Paljud Eestimaa pered pühendavad selle päeva eluandjale ja kallile inimesele, tulles kokku lähedalt ja kaugelt. 95 aastat tagasi esmakordselt üleriigiliselt emadepäevana tähistatud päeva hakati 60 aastat tagasi tähistama ka looduskaitse päevana, millest 1980. aastal kasvas välja terve looduskaitsekuu. Kevadine emadepäev ja looduspäev on kui kokku loodud. Pühapäeval, 13.
Asu jälgima