Maastikukaitsealal on mitmed ettevalmistatud õpperajad ja puhkekohad. Vooremaa vahelduv maastik sobib hästi ka rattamatkaks, kui matkaja ei pelga kruusateid ja mäkketõuse.
Elistvere õpperada („Linnutee“)
Maastikukaitsealal on mitmed ettevalmistatud õpperajad ja puhkekohad. Vooremaa vahelduv maastik sobib hästi ka rattamatkaks, kui matkaja ei pelga kruusateid ja mäkketõuse.
Elistvere õpperada („Linnutee“)
Vooremaa maastikukaitseala mitmekesisel maastikul on erinevaid võimalusi puhkamiseks ja looduse nautimiseks läbi vahelduvate aastaaegade. Parim on kaitseala avastada kruusastel ja künklikel teedel jalgrattaga kulgedes, jalgsi matkates saab avastada vähem käidud radu. Retkel on saatjateks jääaja kujundatud voorestik oma talude, niitude, põldude ja soolappidega, mis vaheldub metsasemate alade ja järvedega, sekka ka mõisaparke. Kindlasti tasub külastada Elistveres asuvat loomaparki ja Äksis asuvat Jääaja Keskust, meelelahutuseks sobib Kaiavere järve ääres asuv Vudila mängumaa.
Vooremaa maastikukaitseala kaks kõige tähtsamat dokumenti on kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava. Kaitse-eeskiri paneb paika kaitseala erinevad vööndid ning vööndites keelatud ja lubatud tegevused, kaitsekorralduskava on kaitseala rakenduslik tegevusplaan.
Vooremaa maastikukaitseala tutvustab 2015. a. koostatud voldik (printimiseks on soovitav kasutada A3 formaati).
Riikliku Looduskaitsekeskuse poolt on 2007. a. koostatud raamat „Vooremaa. Jääaja vabaõhumuuseum“ (koostaja Aita Saksing). 2009. a. koostati brošüür „Vooremaa maastikukaitseala“ (koostaja Riin Vare).
Vooremaa maastikukaitseala moodustati 1964. a. Vastavalt kaitse-eeskirjale on kaitseala peamine eesmärk suurvoorte, pärandmaastike ning sealse looduse mitmekesisuse kaitsmine, uurimine ja tutvustamine. Maastikukaitseala maa-ala jaguneb kolmeks rangema kaitsekorraga sihtkaitsevööndiks (Soitsjärve, Ehavere ja Nava), mis on jäetud looduslike protsesside meelevalda ja kus majandustegevust ei toimu. Ülejäänud ala on leebema kaitsekorraga Vooremaa piiranguvöönd.
Kohapärimus
Vooremaa maastikuga käivad koos rahvalood Kalevipojast. Kahe maastikus eristuva pinnavormi kohta on rahvasuus Kalevipoja sängi või linnamäe nimetused. Kukulinnast Elistvere poole jääv Saadjärve Kalevipoja säng on sadulakujuline, kõrguselt 33, 5 meetrine mõhn, mille lael asus Jogentagana nimeline linnus. Arheoloogiliste väljakaevamiste järgi oli linnuse põhiline kasutusaeg 7–11. sajand. Ehavere (Luua) Kalevipoja säng asub Amme jõe vasakul kaldal. Seda linnust peetakse muinaseestlaste nõupidamiste kohaks.
Pinnavormid
Piklikest voortest ja järvenõgudest viiruline maastik on viimase mandrijää aktiivse kulutava ja kuhjava tegevuse tunnistaja. Voored on liustiku liikumise suunalised voolujoonelise kujuga ümbrusest kõrgemad pinnavormid. Siinsed voored on loode-kagu suunalised, keskmiselt 2–5 km pikkused, 0,5– 0,8 km laiused ja 20–40 m kõrgused. Üldpindalalt ja voorte mõõtmetelt on see Eesti ainus suurvoorestik. Selliseid, üksnes kvaternaari setetest koosnevaid suurvoori, leidub Euroopas veel vaid Iirimaal.