väikesel maasiilul on lagled söömas, ümberringi vesi. Taga taamal on näha üksikud hooned ja metsaviirg

Vabariigi Valitsus kinnitas viimased ülevaatamist ja uuendamist vajanud kaitsealade kaitse-eeskirjad. Sellega jõudis lõpule mitu aastat kestnud töö, mille käigus viidi kaitsealade kaitse-eeskirjad kooskõlla looduskaitseseadusega.

17.03.2023 kinnitati uus kaitse-eeskiri järgmistele kaitsealadele:

Märksõnad
Matsalu maastik rannaniidul söövate lammaste, taamal oleva lahesopi ja metsaviiruga

Matsalu rahvuspargi uue kaitsekorra koostamine oli vajalik selleks, et Matsalu loodusväärtused oleksid paremini kaitstud ning kaitsekord oleks selgem ja arusaadavam.

Kaitse-eeskirja koostamine kestis pikki aastaid. Läbi viidi kaks avalikku kaasamist ja toimus mitmeid koosolekuid, kus huvigrupid said ettepanekuid ja küsimusi esitada.

Täname kõiki maaomanikke, eksperte, ametiasutusi ja teisi huvigruppe, kes Matsalu kaitsekorra väljatöötamise protsessis osalesid ja oma panuse andsid.

Märksõnad
Lendorava väljaheited. Foto: Anne-Ly Feršel

23. märtsil kell 18:00 on huvilised oodatud Lahemaa rahvuspargi külastuskeskusesse Palmses, kus toimub loodusõhtu 2023. aasta loomast. 

Juttu tuleb lendorava elust-olust, tema käekäigust meil ja mujal. Kuidas lendoravaid uuritakse ja mida uut on viimastel aastatel teada saadud. Samuti arutame, kas lendorava esinemine ja metsa majandamine on ikka teineteist välistavad.

Lektoriks on zooloog Uudo Timm, kes on lendoravate vastu huvi tundnud üle 30 aasta. 

Loodusõhtust osavõtt on tasuta.

Lisainfo:

Maire Vendt

Märksõnad
heinamaal panevad kolm inimest kuiva heina rõuku

Kristjan Jaak Peterson oli üks esimesi Eesti soost kirjanikke. Tema sünnipäeval 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva. Komme seda tähtsat päeva pühitseda ei ole väga vana – riiklikuks tähtpäevaks sai 14. märts alles 1999. aastal. Meie keel on väga haruldane, selle omapärast kõneleb õ-häälik ja keele kolm väldet. 

Must toonekurg seisab pesal, väikesed valged pojad on samuti pesas

19. märtsil kell 12 kõneleb Karula rahvuspargi külastuskeskuses ornitoloog Urmas Sellis, kuidas läheb Karula rahvuspargis must-toonekurgedel ja kotkastel.

Karula kant on pesitsusalaks müstilisele toonela linnule must-toonekurele. Kuidas läheb sellel inimpelglikul linnul Karulas, mis on saanud siin rõngastatud lindudest? Kas ja kuidas saaksime kohalike elanikena oma tegevusega kaasa aidata must-toonekure paremale hakkamasaamisele?

Tuntud ornitoloog ja loodusmees Urmas Sellis aitab mõista nii must-toonekure kui ka teiste Eesti kaitsealuste linnuliikide varjatud maailma.

kotkapaar pesal. lumine vaade. Taga metsaviirg. Pesa on haavapuul okste vahe.

Eelmisel nädalal käivitus Matsalu rahvuspargis Kotkaklubi poolt paigaldatud merikotka veebikaamera

Tegemist on ühe vanima teadaoleva merikotka pesitsusterritooriumiga Eestis (esimesed teated pärinevad 1870. aastatest). Tegu on merikotkastele väga sobiva elupaigaga, kus vähem kui kilomeetri kaugusel pesitseb ka teine kotkapaar. Aastatel 1996–2020 lennuvõimestus siit pesast kokku 30 kotkapoega.

Märksõnad
kullerkuppudega foto koos tekstiga Loodusrikas Eesti

2022. aastal käivitas Keskkonnaamet pärandniitude omanike nõustamisteenuse, mille eesmärk on suurendada maaomaniku teadlikkust tema maadel asuvate pärandniitude väärtusest, hooldamisvõimalustest ja toetustest.  Nüüdsest on pärandniitude omanikel võimalus temaatiliste uudiste ja infoga olla kursis ka infokirja vahendusel. 

Infokirja saab lugeda: Mailchimp keskkonnas

Märksõnad
Mohni loodusrada

2023. aasta kevadel algab taas Lahemaa piirkonna giidide koolitamine. Järjekorras juba kolmas koolitussari kestab sel korral märtsist maikuu keskpaigani. Nagu ikka, saavad koolituse ja eksamid edukalt läbinud endale atesteeringu, mille väljastab Lahemaa Turismiühing koostöös Keskkonnaameti, RMK, Eesti Maaülikooli ning teiste turismiga seotud partneritega.