11. märtsil kell 10 Ala-Mähkli talus Karula rahvuspargis toimub ühine luudade tegemine. Nõu annab puutöö meister Meelis Kihulane.
15. veebruaril jõustus pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel. Uued piirangualad on nähtavad Maa-Ameti kaardikihil.
Plii on mürgine nii metsloomadele kui ka inimesele. Veelinnujahil on pliimoon olnud keelatud juba 10 aastat. Uus piirang keelab pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise märgaladel ja veekogude lähistel ka siis, kui jahitakse metsalinde või väikeulukeid.
16. veebruaril kell 18:00 on huvilised oodatud Lahemaa rahvuspargi külastuskeskusesse Palmses, kus toimub loodusõhtu aasta linnust.
Käesoleva aasta lind on aul, keda võib näha kõikjal Eesti rannikuvetes. Aul on sarnaselt paljudele teistele arktilistele veelindudele merekeskkonna indikaatorliik, kes aitab peegeldada Läänemere seisundit. Samas eristub 2023. aasta lind kõikidest teistest Eestis kohatavatest arktilistest veelindudest – ta on eranditult Läänemerel talvitav liik, kes veedab siin suurema aja oma aastaringist ehk ligikaudu kaheksa kuud aastas.
Veebruari alguses said Tartu üliõpilaste looduskaitseringi tudengid ja vilistlased kokku 25. juubelimatkal Lumeilves. Ligi poolsada matkajat suusatasid kahekümnel Eesti kõrgeimal tipul Haanja looduspargis.
Taavi Pae, toonane Tartu üliõpilaste looduskaitseringi president ja tänane Tartu Ülikooli Eesti geograafia kaasprofessor, meenutab matkatraditsiooni algusaega:
Rahvusvahelisel märgalade päeval, 2. veebruaril, said kestliku loodusturismi rahvusvahelise tunnustuse kümme Matsalu, Soomaa ja Lahemaa rahvusparkide turismiettevõtjat. Ühtlasi on tegemist esimeste ettevõtjatega Baltimaades, kellele sedalaadi tunnustus on omistatud.
Sertifikaadi välja teenimiseks Euroopa Kaitsealade Liidult (EUROPARC Federation) tuli ettevõtjatel teha suur töö nii paberil, peas kui südames, et lahti mõtestada oma tegevus ning suhe looduse ja loodushoiuga.
Eesti on rikas märgalade poolest. Meie märgalad on sood, üleujutatavad jõeluhad, jõed ja järved, madal rannikumeri, rannaniidud ja roostikud ja teised looduslikud alaliselt või ajutiselt märjad alad. Märgalade päeva plakat 2023
European Charter for Sustainable Tourism in Protected Areas on kestliku turismi sertifikaat, mis omistatakse nii kaitsealale kui selle ähipiirkonnale viieks aastaks ja mida väljastab Euroopa Kaitsealade Liit (EUROPARC Federation). Sertifikaadi eesmärk on kaitsealade säästev majandamine ja kvaliteetsed turismitooted ning -teenused, mis sünnivad koostöös looduskaitseala valitseja, turismiettevõtjate ja kohalike elanikega.
25. jaanuaril tunnustasid Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet ühes projektiga "Loodusrikas Eesti" teistkordselt silmapaistvamaid pärandniitude majandajaid. Seitsme nomineeritu seas pälvisid laureaaditiitli Kalju Simpson Läänemaalt, Astra Ait ja Mario Talvist Saaremaalt. Nad kõik on andnud suure panuse elurikaste pärandkoosluste säilimisse ja taastamisse.
Kasari jõe veetase tõusis 17. jaanuaril 228 cm üle veemõõtmisjaama nulltaseme, ujutades üle ulatusliku luhaala jõe alamjooksul. Sel aastal langesid kokku aktiivne lumesulamine ja sagedased vihmahood juba jaanuari alguses. Tavaliselt on luha veeväli muljetavaldav kevadisel lume sulamisperioodil, mil suurvesi püsib paar nädalat.
Munamäe tippu tõustes jäävad silma suured kuused. Need jämedad 150 – 160 aastat vanad puud on jõudnud oma elutee lõpusirgele. Kuuskede loomulikku hääbumist kiirendavad puiduseen juurepess ja kuuse-kooreürask. Seetõttu võib mäel näha mitmeid kuivanud kuusegruppe.