Kaitseala kaks kõige tähtsamat dokumenti on kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava. Kaitse-eeskiri tutvustab kaitseala erinevaid vööndeid, vööndites keelatud ja lubatud tegevusi. Kaitsekorralduskava on kaitseala rakenduslik tegevusplaan.
Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet. Tegevuste planeerimisel (sh ehitustegevus, metsamajandamine, rahvaürituste korraldamine) tuleb saada kooskõlastus Keskkonnaametilt.
Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala eesmärgiks on kaitsta Mustamäe nõlva, Nõmme liivikuid, allikaid ning linnatingimustes mitmekesiseid metsakooslusi. Kaitsealal kaitstakse loodusdirektiivi II lisas nimetatud nõmmnelki (Dianthus arenarius subsp. arenarius) ja tema elupaika ning kaitsealust linnuliiki kanakulli ja tema elupaika.
Tallinna lähedal asuva Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn rajas endale 19. sajandi lõpul Mustamäe nõlvale uue eluaseme, Kõrgepea karjamõisa (Hohenhaupt), mida praegu tuntakse Glehni lossina. Lossi lähedal pargis asuvad mõisaomaniku loodud skulptuurid „Krokodill” ja „Kalevipoeg”. Loss ja skulptuurid on muinsuskaitse all.
Mustamäe nõlv ja Nõmme liivikud
Mustamäe nõlv tekkis mandrijää viimasel pealetungil ja tähistab mandrijää serva asendit. Laialdasel liustikujõe deltaalal kujunesid Nõmme liivikud, kui liustikult lähtunud sulaveed kandsid kaasa purdmaterjali, mille settimisel kujunes ulatuslik liiva- ja kruusakuhjatis. Liivik asub kaitseala idaosas Mustamäe nõlva jalamil.
- Mustamäe nõlv on meenutus jääajast ja kunagisest mererannavööndist.
- Nõlva kõrgus kaitseala piires on 15-30 meetrit ja pikkus umbes 3 km.
- Rõõmuallika metsas avaneb veerohkel ajal umbes ühe kilomeetrisel lõigul 24 allikat, millest suurim on Rõõmuallikas.
- Kaitsealal kasvad väga eriilmelised metsad – nõmme- ja palumännikud, kuuse- ja kuuse-segametsad, lehtpuu segametsad ning linnaoludes haruldane lodumets.
- Kaitsealal kasvab kümme kaitsealust taimeliiki, tähelepanuväärseim on liivikutel kasvav nõmmnelk.
- Kaitsealal on registreeritud üle 120
Keskkonnaamet kutsub kõiki partnereid, sõpru ja huvilisi Alutaguse rahvuspargi koostöökogu koosolekule
16. detsembril kell 11-14 Iisaku looduskeskuses ja Teamsis.
Keskkonnaamet ja partnerid tutvustavad oma 2022. aasta tegevusi, sealhulgas planeeringuid ja kaitsekorraldust, käimasolevaid projekte, keskkonnaharidust,
külastust ja turismi, kultuuripärandit.
Palume oma esinemissoovist (ja kui on soov osaleda veebivahendusel) teada anda: maret.vildak@keskkonnaamet.ee.
8. detsembril on Vilsandi, Soomaa ja Karula rahvuspargi 29. sünnipäev.
Rahvusparkidesse külla minekuks tasub võtta aega ka praegu, talvel. Loodus on külmvalges ehtes ning lumevalguses on talvised vaated hoopis isemoodi.
Iga rahvuspark on omanäolise ning erilise looduse ja kultuuripärandiga.
Soomaa rahvuspark saab 8. detsembril 29. aastaseks.
Kõik soomaalased ja Soomaa sõbrad on oodatud sünnipäeva tähistama pühapäeval 11.detsembril algusega kell 12.00 Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses Kõrtsi-Tõramaal.
Esmast valmistame Aino Saarla juhendamisel Soomaa traditsioonilisi roogasid ning sööme üheskoos lõunat.
Kell 15.00 vaatame Remek Meele värsket ja kaunist dokumentaalfilmi "Suur soo". Kohal on ka filmi autor ise.
NB! Matsalu RP koostöökogu toimub täna keeruliste ilmaolude tõttu vaid veebipõhiselt MS Teams keskkonnas!
Üritusega saab liituda aadressil https://bit.ly/3VKZO8I
Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!
Kõiki, keda huvitab mööduval aastal tehtu ja uue plaanid Vilsandi rahvuspargis või kellel on soov oma tegemistest teada anda, küsimusi esitada ehk ettepanekuid teha, olete oodatud esmaspäeval, 5.detsembril kell 15.30 Keskkonnaameti saali, Kuressaares, Tallinna mnt 22.