Eesti teadlaste ülikoolidevahelises koostöös valminud uuring näitas, et õietolmupõhised taimkatte rekonstruktsioonid pakuvad keskkonnaalast tausta nii teadaolevatele kui veel avastamata arheoloogilistele muististele.

Uuringu eesmärgiks oli kvantitatiivse õietolmupõhise taimkatte rekonstruktsiooni ning arheoloogiliste ja ajalooliste andmete abil selgitada Karula kõrgustiku maakatte ja asustuse kujunemist viimase 6500 aasta jooksul.

Endla noored looduskaitsjad on oodatud talveseminarile neljapäeval, 29. veebruaril.

Päev on täis tegevusi nii õues kui Endla looduskeskuses. Alustame kl 10 ja lõpetame kl 18. Hommikul teeme matka Männikjärve raba ümbruses, vaatleme, kelle jälgi me kohtame. Kas liigume jalgsi või kasutame räätsasid, oleneb ilmast ja huvist. Pärast lõunasööki meisterdame lindudele pesakaste ning paneme need Tooma külla üles. Õhtusse mahub ka viktoriin ja loodusfilm tihastest. Juhendajad on Pauli Saag ja Elo Raspel Keskkonnaametist. 

Huvilised on oodatud 24. veebruaril Karula rahvusparki traditsioonilisele vanaaja suusamatkale.
Retk saab alguse Karula rahvuspargi külastuskeskusest Ähijärvel. Peale sissejuhatust keskuses asutakse ligi 8-kilomeetrisele suusamatkale Plaagi-Saera maastikel. Soovijad saavad laenuks puust matkasuusad, aga passivad ka oma suusad. 
Aega tasub varuda vähemalt kolm tundi, taskusse võiks pista kerge energiaampsu ning kotti joogipudeli. Retke lõpus kostitame kõiki kuuma tee ja pirukatega. 
Matkajuhiks on Rauno Rätsepp (Matkajuhtrauno OÜ).  
Osavõtt on tasuta.

22. veebruaril 2024 algusega kell 18.00 toimub Palmses Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses loodusõhtu aasta loomast. Harilik saarmas on Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu järgi  maailmas ohulähedane liik, kelle arvukus on viimastel aastatel vähenenud. Eestis võib tema seisundit heaks pidada, kuid on siiski märke saarma elupaikade olukorra halvenemisest.

Mis võib saarmapopulatsioonile saatuslikuks saada, kuidas on võimalik saarmaga kohtuda, kes kantseldab saarmapoegi, mida nad talvel teevad, kuidas on nende suhted kobrastega ja muud põnevat kuuled loodusõhtul Tiit Maranilt.

Kui mõelda Soomaale ja suurveele, siis esimese inimesena võib paljudele meenuda Algis Martsoo, kes pole küll teab mis vana mees, aga kes on oma Soomaa-elu jooksul siiski väga keskendunult viiendale aastaajale tähelepanu pööranud ja oma teadmisi ka lahkelt jaganud. 

Algise näited põhinevad Riisa külas, Halliste jões paikneva veemõõduposti ehk Riisa hüdromeetriajaama mõõtetulemustel. Seal on veetaset mõõdetud juba 20. sajandi algusest ja nii annavad sealt kogutud andmed huvitava tagasivaate veetõusudele ja -langustele pika perioodi jooksul. 

Valmistame näärisokku ja -kurge ning mängime näärimänge. 

Looduskaitsekuu pidulikul avamisel Kadrioru lilleaias 15. mail andsid president Alar Karis ja kliimaminister Kristen Michal üle Eesti looduskaitse kõrgeima autasu – Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos kuldmärgiga ning ka tänavused looduskaitse hõbemärgid ja noore looduskaitsja märgid.

Noore looduskaitsja märgi saajate seas oli kolm Matsalu noore looduskaitsja kursuse Junior Rangersi aktiivset osalejat, kes paistavad oma loodushoidliku tegevusega silma ka mujal: Kaur Nellis, Hans Albert William Portsmuth ja Simo Linno.

Palju õnne!