Alates 2005. aastast on Tartu Ülikooli bioloogiatudengitel olnud võimalus tänu heale koostööle keskkonnaametiga koguda ja õppida tundma putukaid Pühajärve lähistel. Juhtus nii, et ümmargused arvud langesid praktikumi puhul ühte: kahekümnendal praktikumiaastal täitus 1000 putukaliiki, keda piirkonnas leitud on. Arvestades, et Eestist on teada pisut üle 11 000 putukaliigi ja praktikumides keskendutakse peamiselt silmatorkavatele ja hästi määratavatele liikidele, on tegemist väga tubli tulemusega.
16. juunil kell 16 – 18 toimuvad Karula rahvuspargis omailmatalgud Timo Marani juhendamisel.
Mai lõpus kajastas ERR saade "Terevisioon" Saadjärves elavaid haruldasi järvepalle.
Rohevetikate hulka kuuluv järvepall (Cladophora aegagropila) on oma pallikujulise kasvuvormiga haruldane liik kogu maailmas. Saadjärv on praegu ainus järv, kus teda Eestis veel kasvavas leidub. Liik kuulub III kaitsekategooriasse.
Eriline on see, et sel aastal on järvepallid sagedamini näha Saadjärve madalamates järve osades. Nii on neid saanud uurida vee-elustiku õppeprogrammides osalevad õpilased.
Arvesta, et tegemist on haruldase liigiga ja järvepalle kaasa võtta ei tohi!
Põltsamaa jõel korraldatakse 8. juunil 11. korda Põltsamaa jõemaraton.
Võistlusdistants on 71 kilomeetrit, algus Ao Paisjärves ning lõpp Põltsamaa linna rannaalal. Starti läheb 65. võistkonda kanuude, kajakkide, paatide, SUP-laudadega jmt. Kõik sõiduvahendid on ilma mootorita! Lisaks on lühem vahemaa veematkajatele. Et jõemaratoni veetee viib läbi mitme kaitseala, sealhulgas Endla looduskaitseala, on osalejatel ja korraldajatel vaja jälgida, et ei kahjustata jõe kaldakooslusi ega häiritaks liike.
Karula rahvuspargi külastuskeskuses avatakse kunstnik Jane Remmi loodusinstallatsiooni "Pesad ja juured" 9. juunil kell 15–15.30 . Teosed on valminud koostöös kohaliku kogukonna ja Keskkonnaametiga. Sündmus on tasuta.
"Pesad ja juured" uurib, mida peavad koduks mitte-inimestest olendid – linnud, putukad, kalad? Toome selle teema Karula rahvuspargis ruumiinstallatsioonidega inimese jaoks kogetavasse mõõtkavasse. Roni pessa, poe koopasse ja koge, milline võib paista elu näiteks linnule või ämblikule!
Näituse avamine:
Eerik Kumari looduskaitsepreemia koos Eesti looduskaitse kuldmärgiga läks tänavu ühte perre. Tänavused laureaadid on kogu Eestis tuntud looduskaitsepere Aleksei ja Kaja Lotman. Need kaks bioloogi ja looduskaitsjat elavad juba üle kolmekümne aasta Matsalu mail, kuid nende mõlema looduskaitseline tegevus on ulatunud kaugele Matsalu rahvuspargi piiridest välja.
Täna on Matsalu rahvuspargi 20. aastapäev. 10. mail 2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.
Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala, loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub laupäeval, 11. mail tähistama rahvusvahelist rändlindude päeva lindude vaatlemisega tornides. Huvilised saavad linde vaadelda iseseisvalt või osaleda juhendatud linnuvaatlusel.
Mai teisel laupäeval toimuvast tornide linnuvaatluspäevast saavad osa võtta kõik huvilised, vaadeldes linde iseseisvalt ükskõik millises tornis või osaledes juhendatud linnuvaatlusel. Lisaks rahvusvahelise rändlindude päeva tähistamisele selgitab ornitoloogiaühing välja ka kõige linnuliigirikkama torni.
Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub tähistama looduskaitsekuud põnevate loodusmatkadega. Mai nelja nädalavahetuse jooksul toimub üle kogu Eesti kokku 62 matka, sealhulgas saab vaadelda linde ja õppida tundma linnulaulu, otsida kevadseeni või osaleda emadepäeva rattaretkel.
Kuigi looduskaitsekuu alguseks loetakse tavapäraselt maikuu teist pühapäeva ehk emadepäeva, algavad RMK matkad kohe esimesel nädalavahetusel.
22.-24. aprillil toimus ERASMUS+ projekti KNOWNATURE partnerite kohtumine Rootsis, Kullabergi looduskaitsealal. Eestist osales peale partnerite 7 loodusturismiettevõtjat - aktiivsete tegevuste pakkujat - Lahemaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi piirkondadest.
Kullabergi looduskaitseala on suurepärane näide, kus kaitseala valitseja, kohaliku omavalitsuse, maakondliku arenduskeskuse ja turismiettevõtjate vahel on hea koostöö ning konstruktiivne dialoog. Kullaberg on huvitava looduse ja ajalooga. Muud hulgas saadi teada, miks väikelinnakest Mölle't on kutsutud patulinnaks.