Laupäeval, 23. märtsil kell 11 on loodushuvilised oodatud Karula rahvuspargi külastuskeskusesse. Karust ja muudest kiskjatest tuleb kõnelema suurte kogemustega loodusemees ja loodusretkejuht Vahur Sepp. Vaadata saab ka ulukite nahku.
Osalemine on tasuta, palume registreeruda info.karula@rmk.ee või telefonil 5110658.
Korraldab RMK.
Jaanuari lõpust veebruari alguseni sai Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse eestvedamisel teoks festival Taliteed Emajõe-Suursoos. Peipsiveere looduskaitseala unustatud ja taasleitud taliteed said mitmeti tähelepanu Kantsis, Ahunapalus ja Varnjas. Festivali toimumiseks ühendasid nõu ja jõu piirkonna kolm valda.
Loodusõhtu „Aasta lind 2024 – kägu“ toimub 13. märtsil kell 17.00 Iisaku looduskeskuses.
Matsalus on märtsikuu alanud suurveega jõgedel ja luhtadel ning rändlindude varase saabumisega.
Päikeselised päevad sulatavad iga päevaga jääd vähemaks ja suurvesi tungib hoogsalt jõgede ja luhtade kaudu lahe poole, mis on veel paksu jäänekaane all peidus.
Soojad õhuvoolud lõunakaarest on meelitanud siia esimesed kevadekuulutajad. Kohale on jõudnud kiivitajad ja sookured, laululuiged ja erinevad hanelised.
Eelmise aasta lõpu seisuga said 120 kaitstavat ala omale kaitsekorralduskavad. Enamik neist olid nn lühikavad (kaitsekorralduskavade lühiversioonid) Natura 2000 võrgustiku aladele, millel seni kavad puudusid. Lisaks valmis suuremahuline kava Soomaa rahvuspargile ja Soomaa loodus- ja linnualale, samuti Muraste looduskaitsealale. Kaitsekorralduskavades on seatud mõõdetavad eesmärgid kaitstava ala väärtustele, toodud võimalikud mõjutegurid ja kavandatud väärtuste kaitseks vajalikud tegevused.
07. märtsil 2024 algusega kell 18.00 toimub Palmses Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses loodusõhtu aasta puust.
Harilik tamm on meie kodumaine ja armsaks peetud metsapuu. Tamm seostub meile eelkõige pikaealisuse ja püsivusega, aga ta on ka rammu ja vastupidavuse võrdkuju. Tänavusest aasta puust - tammest ja tammikutega seotud erinevatest aspektidest, sh tamme kaaslastest, sõpradest ja vaenlastest räägib Eesti metsandusteadlane ja -õppejõud professor Ivar Sibul.
Sündmus on osalejale tasuta.
Veebruari viimasel päeval, 29.02 kogunesid Endla LKA noored looduskaitsjad ühepäevasele talveseminarile. Hommikul alustasime eelmisel kokkusaamisel räägitu meenutamisega: kuidas me teame, milliseid loomi meil looduses elab, millisel viisi jätavad loomad jälgi? Seejärel suundusime jäljeotsimisretkele. Liikusime mööda heinamaid, metsas ja rabas kokku 5 km. Kohati oli jalge all lumevaba maapind, siis ületasime vett täis kraave, sumpasime lumes ja ukerdasime mööda külmunud mättaid, nii et liikumine oli pigem aeglane ja kohmakas.
Veebruari viimasel päeval, 29.02 kogunesid Endla LKA noored looduskaitsjad ühepäevasele talveseminarile. Hommikul alustasime eelmisel kokkusaamisel räägitu meenutamisega: kuidas me teame, milliseid loomi meil looduses elab? Seejärel suundusime jäljeotsimisretkele. Liikusime mööda heinamaid, metsas ja rabas kokku 5 km. Kohati oli jalge all lumevaba maapind, siis ületasime vett täis kraave. sumpasime lumes ja ukerdasime mööda külmunud mättaid, nii et liikumine oli pigem aeglane ja kohmakas.
Keskkonnaamet kutsub üles kõiki puisniitude taastajaid/hooldajaid, valdkonna eksperte ja loodushuvilisi mõtlema sellele, mis tänastes puisniitude taastamispõhimõtetes vajaks muutmist, lisamist või täiendamist.
Soomaa rahvusparki läbivate teede turvalisuse tagamiseks puhastatakse teeääred. Ohtlikke puid raiutakse ka tee servast kaugemalt, kuid suured puud, mis ohtu ei kujuta, jäetakse alles. Töödega alustatakse esimesel võimalusel ning need peaksid lõppema 15. märtsiks.