8. detsembril on Vilsandi, Soomaa ja Karula rahvuspargi 29. sünnipäev.
Rahvusparkidesse külla minekuks tasub võtta aega ka praegu, talvel. Loodus on külmvalges ehtes ning lumevalguses on talvised vaated hoopis isemoodi.
Iga rahvuspark on omanäolise ning erilise looduse ja kultuuripärandiga.

• Soomaa jõed-rabad on peitunud jääkaane ja pehme lumevaiba alla. Talvine vaikelu kutsub end avastama suuskadel, tõukekelkudel, uiskudel või niisama sumbates. Tähelepanelikum kulgeja võib lumel märgata ilvese jäljerada või silmata taamal toiduotsinguil kitsi. Kohalikud aga koovad toasoojuses kauneid roositud kindaid või valivad haavikus sobivat puud uue ühepuulootsiku tegemiseks, mõeldes samal ajal talvele järgnevale kevadele – kas tuleb ka uhke suurvesi?
• Vilsandi lumiste kadakate vahel asuvates külataludes on alanud pannileiva (kartuli-odrajahu küpsetis) küpsetamise ja makkide (tanguvorstide) valmistamise hooaeg. Meri õhkab veel soojust ega lase jääkattel nii pea tekkida. Tormituuled toovad randa muda (adru), mida  kohalikud kasutavad aiamaa väetamiseks või lisasissetuleku saamiseks (agarik).  Kiiresti muutuva rannajoonega  Harilaid meelitab matkajaid ka talvisel ajal ning Soeginina pankrannikul võib vaikse ilmaga kuulda merelt hüljeste ulgumist.  
• Karula küngaste vahel looklevatel teedel ja radadel ei saagi teisiti, kui aeglaselt kulgeda. Kohalikud elanikud naudivad laupäeva õhtuti kuuma suitsusauna ja naiste nobedate näppude vahel valmivad lambavillased Karula triibuseelikud. Käib hoogne pööripäevaks valmistumine: alustatakse tubade kraamimisega, võetakse ette verivorsti tegu ja valmistatakse piparkoogitainast.