„Kunagi ei tea, millal võib varing toimuda. Näiteks Suure Taevaskoja juures on paljand negatiivse kaldega ja iga sissekraabitud sõna soodustab paljandi aeglast hävingut. Tekkinud nõgudesse seavad end peatselt sisse samblikud, neile järgnevad samblad ja rohttaimed ning lõpuks isegi põõsad ja puudki, mille juurestik liivakivi murendab,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kadri Kasuk. „Samuti paisub lõhedes külmunud vesi sedavõrd, et kivi hakkab pragunema ning varem või hiljem tekib varing,“ lisas Kasuk.
„Paljud liivakivipaljandid on juba looduskaitse all ja seda enam on ootamatu, et inimesed nii mõtlematult tegutsevad. Soovime ju kõik, et ka aastakümnete pärast oleks säilinud meie maastikule iseloomulikud loodusvaated,“ ütles Kadri Kasuk. Tema sõnul võiks ju kraapimise asemel lasta endast paljandi taustal pildi teha.
Kasuki sõnul tasub vältida paljandi alla varisenud liivahunnikule jalutama minemist ja mängimist, sest varinguoht võib püsida. „Kalju alla kukkunud liivahunnik on ühe varingu tulemus ja kui mõelda, et selline kogus võib paljandi all viibides kaela sadada – ega siis elulootust pole.“
Liivakivipaljandid nagu näiteks Suures Taevaskojas on olulised vaatamisväärsused. Paljandeid on palju Lõuna-Eesti jõgedel (Ahja, Võhandu, Piusa), aga neid võib leida ka Pärnu jõe ääres Tori Põrgus, Tartus Arukülas, Peipsi ääres Kallastel ja Mustvees ning mujal.
Liivakivipaljanditel on ka teaduslik ja geoloogiline väärtus: nad võivad peita endas kivistisi, mis annavad aimu devoni ajastu elustikust. Mitmed neist on ka olulised pühapaigad, näiteks Suur Taevaskoda. Veel on paljanditel kultuurilooline väärtus, nendega seostub hulgaliselt legende ja rahvajutte. Paljanditega seostub on mitmepalgeline maastikuilme: esiteks juba paljandite mitmekesine värvigamma, suuremad ja väiksemad koopad, lõhed, väljavoolavad allikad jne.
Looduskaitsealuste paljandite rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv või arest. Kui märkad tegevust, mis võib kahjustada keskkonda või tundub seadusevastasena, helista palun riigiinfo telefoninumbrile 1247.
Hoia, mida armastad!
Lisateave:
Kadri Kasuk
Looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist
Keskkonnaamet
+372 56644509
kadri.kasuk@keskkonnaamet.ee
Koostaja:
Kristiina Laipalu
Keskkonnahariduse ja kommunikatsiooni osakonna praktikant
Keskkonnaamet
kristiina.laipalu@keskkonnaamet.ee