Kaitsekord
Kaitseala kaitse-eesmärk on vastavalt kaitse-eeskirjale kaitsta, säilitada ja tutvustada Ahja jõe keskjooksu ürgorgu, selle lisaorge, oruveerudel esinevaid liivakivipaljandeid, allikaid, koopaid, ürgorgu ümbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke ning kaitsta ohustatud, haruldasi ja kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.
Elupaigatüübid
- jõed ja ojad (3260)3,
- lamminiidud (6450),
- liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*),
- allikad ja allikasood (7160),
- liivakivipaljandid (8220)
- vanad loodusmetsad (9010*);
Kaitsealused liigid
- paksukojaline jõekarp (Unio crassus),
- harilik hink (Cobitis taenia),
- harilik võldas (Cottus gobio),
- rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia)
- saarmas (Lutra lutra);
- limatünnik (Sarcosoma globosum),
- austria roidputk (Pleurospermum austriacum),
- kevad-ristmadar (Cruciata glabra),
- jäälind (Alcedo atthis)
Tööde-tegevuste planeerimise aluseks on kaitseala arengudokument ‒ Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Eoste hoiuala ja osaliselt Ahja jõe hoiuala kaitsekorralduskava.
Kaitseala on tsoneeritud kaheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.
Sihtkaitsevööndi režiim on vajalik kaitsealuste liikide elupaikade ja metsakoosluste loodusliku arengu ning metsailme tagamiseks ning poollooduslike koosluste säilimiseks. Piiranguvööndites lubatud ja keelatud tegevuste loetelu leiab kaitse-eeskirjast.
- Ahja jõe sihtkaitsevööndi (388,9 ha) kaitse-eesmärk on vana loodusmetsa arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina, aluspõhjapaljandite, pinnavormide ja allikate säilimine, poollooduslike koosluste säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
- Taevaskoja sihtkaitsevööndi (44,3 ha) kaitse-eesmärk on metsailme säilitamine, aluspõhjapaljandite ja pinnavormide, allikate ning poollooduslike koosluste säilimine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
- Ahja jõe piiranguvööndi (613,2 ha) kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ning maastikuilme ja -elementide säilimine, niidukoosluste säilitamine ning liikide elupaikade kaitse.
- Valgemetsa piiranguvööndi (69,1 ha) kaitse-eesmärk on maastikuilme säilimine.
Kaitse-eeskirjaga on lubatud
- kaitsealal viibimine, jahipidamine, kalapüük, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine kogu kaitsealal.
- sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine selleks määratud teedel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning piiranguvööndis liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, metsa- või põllumajandustöödel ning õuemaal.
- telkimine ja lõkke tegemine on ainult kohtades, mis on selleks ette valmistatud ning mille kaitseala valitseja on kooskõlastanud ja tähistanud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
- Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
- Olemasolevate ehitiste (sh teede, sildade ja elektriliinide) hooldustööd.
Kaitsealal on keelatud
- sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud: järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning Saesaare paisjärvel, kus 15. juunist kuni 30. septembrini on lubatud sõita kuni 15-hobujõulise mootoriga ujuvvahendiga, kiirusega kuni 7 kilomeetrit tunnis.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
- muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
- koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
- kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
- anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
- anda projekteerimistingimusi;
- anda ehitusluba;
- rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitiste ehitamiseks;
- jahiulukeid lisasööta.