Kaitseala kaks kõige tähtsamat dokumenti on kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava. Kaitse-eeskiri paneb paika kaitseala erinevad vööndid ning vööndites keelatud ja lubatud tegevused, kaitsekorralduskava on kaitseala rakenduslik tegevusplaan.

Alam-Pedja on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega paikkond. Hõre asustus ja vähene majandustegevus on võimaldanud siinsetel maastikel areneda looduslikult. Selleks et külastajad saaksid matkata, kuid samal ajal loodus saaks võimalikult omaette toimetada, on kaitseala äärealadele loodud matkarajad. Juurdepääs kaitsealale on võimalik idast Tallinn-Tartu maanteelt, lõunast Tartu-Viljandi maanteelt, läänest Vaibla–Meleski–Kolga-Jaani teelt ning põhjast Pikknurme–Kamari–Põltsamaa teelt. 

• 1931. aastal tegi Gustav Vilberg ajakirjas Eesti Mets ettepaneku luua Alam-Pedja piirkonda suurepinnaline kaitseala.
• Alam-Pedja looduskaitseala loodi 1994.