Matsalu rahvuspargi kohapärimust on võimalik Maa-ameti kaardirakenduses erinevaid aluskaarte valides kuvada koos kultuurimälestiste, pärandkultuuri ja muude objektidega tekstide, fotode, heli- või videoklippidena. Loo- ja pildimaterjali leidub alates enam kui saja aasta vanustest Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivis leiduvast kuni lähiaastatel kogutud pärimuseni.
Lisaks traditsioonilistele rahvariietele, mille laia valikut esindavad alates punasetoonilised triibuseelikutest kuni neolõngadega kootud ruuduliste ja kauni lilltikandiga seelikuteni, on rahvuspargi külade tekstiilipärandi eripärasemad ja kaunimad näited tikitud ja patselapilised vaibad ja erksavärvilised kindakirjad. Lihula lilltikand on osa vaimsest kultuuripärandist. 2017. aasta suvel filmiti Lihula mõisas Lihula lilltikandis teki valmimist ja tööprotsesse.
Matsalu looduskaitseliselt ja esteetiliselt väärtuslikud maastikud on tekkinud läbi aegade kestva inimmõju tulemusena. Vee alt vabanevatel rannaniitudel on karjatatud loomi, tehtud heina. Kasari luht on olnud ümberkaudsete talude heinamaaks. Mitmekesist kasutust on leidnud puisniidud: sealt on saadut kütte-ja tarbepuitu, korjatud seeni, marju, ravimtaimi, tehtud lehisvihtasid ja heina, suve lõpul karjatatud loomi. Loopealseid on võsastumast hoidnud kariloomad.
Lähtuvalt Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskirjast on kaitseala peamine eesmärk kaitsta Lääne-Saaremaa kõrgustiku piirkonnas paiknevat mitmekesist looduskompleksi ning sealseid kaitsealuseid liike, kooslusi ja elupaiku.
Viidumäe looduskaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorrale:
- Viidumäe looduskaitseala moodustati 1957. aastal, mil kaitseala pindala oli vaid 593 ha.
Viidumäe looduskaitseala on oma pindalalt suhteliselt väike, kuid siiski on ta koduks väga paljudele taime-, seene- ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna kaheks omavahel üsna järsult erinevaks osaks. Astangust kõrgemal on kuivemad alad, mida liigestavad madalad rannavallid ja luited. Astangust madalamal paiknevad aga allikaliste vete tõttu niiskemad maad, mida samuti läbivad endised rannamoodustised.
ÜLEVAADE KARULA NOORE LOODUSKAITSJA LAAGRIST ÄHIJÄRVEL 25.06-29.06.2014
Kokkuvõttev video laagris toimunust: https://www.youtube.com/watch?v=FR3IBV3C1JE
KOLMAPÄEV, 25. juuni
Kell 10.00 saabusid Ähijärvele esimesed noored. Kell 10.30 toimus noore looduskaitsja Junior Ranger kursuse avamine ja Europarc tutvustus. Looduskaitsest Eestis rääkis Leelo Kukk.
Karula noore looduskaitsja kursuse kevadise jätkuseminari kokkuvõte
29. juuni:
Esimene päev on alati laagrisse sisse elamise päev, kuid seegi kujunes tegevuste rohkeks. Kõvasti sai rassitud must-toonekure toitumisala puhastades. Mitu tundi tööd ja kraavi kallas oli kenasti puhas varem maha võetud võsast. Õhtul andis Tiia Trolla ülevaate söödavatest taimedest, mida metsast ja niidult leida võib. Agaramad katsusid keeta orasheina juuri, kuid keetmisel need pehmeks ei läinud. Jäi vaid üle uskuda Tiia juttu, et need tuleks kuivatada ja pulbriks uhmerdada. Õhtul valmis Lauri Õunapuu juhendamisel lõkke ääres laagri laul.