Rabad
RMK paigaldas 5. novembril Metsküla randa veebikaamera, et jälgida hariliku šaakali (Canis aureus) toimetamisi. Esimene šaakal Eestis leitigi just Matsalu rahvuspargist 2013. aastal.
Kuna šaakal on kaval, siis esiti ei andnud ta end üldse näole. Seega näiteks 7. novembril on näha virmalisi ja uudishimulikku rebast. Vaata klippi siit.
Alates 24. novembri õhtust on võimalik rannas toimuvat näha ka pimedal ajal, kuna paigaldati infrapuna lambid.
Äsja avatud kodulehelt www.kaitsealad.ee leiab teavet Eesti rahvusparkide ja olulisemate kaitsealade kaitsekorra, loodusväärtuste ja külastusvõimaluste kohta.
„Meie unikaalse looduse hoidmiseks on Eestis võetud kaitse alla 18,7% maismaast ja 26% veealast.
Alam-Pedja looduskaitseala koostöökogu
30. novembril 2015 Palupõhja looduskoolis toimunud koostöökogu asutamiskoosolekul lepiti kokku huvigruppide esindajatest ja üksikisikutest koosneva ning vabatahtlikkusel põhineva koostöökogu ülesanded ja tegevuse põhimõtted, mis vormistati koostöökogu statuudiks ning mis kinnitati Keskkonnaameti poolt 28. detsembril 2015. a.
Matsalu rahvuspargi kohapärimust on võimalik Maa-ameti kaardirakenduses erinevaid aluskaarte valides kuvada koos kultuurimälestiste, pärandkultuuri ja muude objektidega tekstide, fotode, heli- või videoklippidena. Loo- ja pildimaterjali leidub alates enam kui saja aasta vanustest Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivis leiduvast kuni lähiaastatel kogutud pärimuseni.
Lisaks traditsioonilistele rahvariietele, mille laia valikut esindavad alates punasetoonilised triibuseelikutest kuni neolõngadega kootud ruuduliste ja kauni lilltikandiga seelikuteni, on rahvuspargi külade tekstiilipärandi eripärasemad ja kaunimad näited tikitud ja patselapilised vaibad ja erksavärvilised kindakirjad. Lihula lilltikand on osa vaimsest kultuuripärandist. 2017. aasta suvel filmiti Lihula mõisas Lihula lilltikandis teki valmimist ja tööprotsesse.
Matsalu looduskaitseliselt ja esteetiliselt väärtuslikud maastikud on tekkinud läbi aegade kestva inimmõju tulemusena. Vee alt vabanevatel rannaniitudel on karjatatud loomi, tehtud heina. Kasari luht on olnud ümberkaudsete talude heinamaaks. Mitmekesist kasutust on leidnud puisniidud: sealt on saadut kütte-ja tarbepuitu, korjatud seeni, marju, ravimtaimi, tehtud lehisvihtasid ja heina, suve lõpul karjatatud loomi. Loopealseid on võsastumast hoidnud kariloomad.
Lähtuvalt Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskirjast on kaitseala peamine eesmärk kaitsta Lääne-Saaremaa kõrgustiku piirkonnas paiknevat mitmekesist looduskompleksi ning sealseid kaitsealuseid liike, kooslusi ja elupaiku.
Viidumäe looduskaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorrale:
- Viidumäe looduskaitseala moodustati 1957. aastal, mil kaitseala pindala oli vaid 593 ha.