Kõrvemaa maastikukaitseala ulatub Harju-, Järva- ja Lääne-Virumaale. Kõrvemaa maastikukaitsealal peamiseks eesmärgiks on kaitsta piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet ja pinnavorme.
Osaliselt on see kaitse all olnud juba 1957. aastast, mil moodustati Aegviidu-Nelijärve maastikuline keeluala. 1971. aastal ala laiendati ning sellest sai Kõrvemaa riiklik maastikukaitseala.
Kõrvemaa kõrgeim tipp on Mägede mõhnastikul asuv Valgehobusemägi (106,2 m).
Kaitseala piiridesse jääb 12 järve, neist suurim on Urbukse (4,6 ha) ning sügavaim Purgatsi järv (13 m).
Kaitsealal voolavast kuuest jõest suurim on Jägala jõgi, mis kogub siin vett oma lisajõgedest – need on Mustjõgi ja Jänijõgi koos Liivoja ja Tarvasjõega. Leidub ka väiksemaid ojasid ja kraave.
Kaitsealal leidub esinduslikke allikate piirkondi, näiteks Aegviidu Siniallikad.
Kaitsealal on leitud kasvamas 23 liiki käpalisi. Rahvusvahelise tähtsusega alad on siin Kõrvemaa linnuala ning Kõrvemaa loodusala (Natura alad).
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
Hundi rada Kiigumõisa sookaasikus. Ingmar Muusikus
