Kõrvemaa maastikukaitseala kuulub Vahe-Eesti ulatuslike soode ja metsade vööndisse, võttes enda alla üsna suure osa Kesk- ja Lõuna-Kõrvemaast. Vahe-Eesti põhjaosas laiuv Põhja-Kõrvemaa on omaette kaitseala.
Kesk-Kõrvemaa on metsasem, jõgede-ojadega liigendatud, Lõuna-Kõrvemaa aga soisem. Kõrvemaal leidub peaaegu kõiki metsatüüpe, sest ala pinnamood on väga vaheldusrikas. Selle kujunemisele on kaasa aidanud jääaeg ning taanduv jääserv. Muuhulgas on siin kunagi laiunud jääpaisjärvest maha jäänud erinevaid rannikumoodustisi: astanguid, rannavalle ja luiteid. Kogu Kõrvemaad läbivad pikkade ahelikena kitsad ja kõrged oosid, mis tekkisid setete kogunemisel jääs olnud pragudesse. Pikimad oosistikud on Matsimäe-Voose ja Aegviidu-Jäneda. Sinna, kus sulava mandrijää serv pikemalt peatus, kuhjusid liivast mõhnastikud. Mägede mõhnastik on Kõrvemaa kõrgeim osa. Selle ja üldse kogu kaitseala kõrgeim küngas Valgehobusemägi ulatub 106,2 m üle merepinna. Mõhnastikul kasvab liigirikas salumets ning kunagiste põldude asemele istutatud noores metsas võib leida näiteks vareskolda ning palu-karukella.
Lõuna-Kõrvemaa enamasti soistele aladele annavad ilmet väikevoored, millest tuntuimad on Tammsaare ja Simisalu „väljamäed“. Siin on madalsoid, siirdesoovõserikke, suuremaid ja väiksemaid rabasid. Liivaseid künkaid-soosaari leidub rabadeski, sõdade ajal on neid kasutatud pelgupaikadena. Madalamad künkad on peaaegu üleni turbasse mattunud.
Tasane ja kehva äravooluga Lõuna-Kõrvemaa on eriti hõreda asustusega. Kunagisest Balti jääpaisjärvest jäänud niisketesse lohkudesse on tekkinud sood ning järvesetete kohale on ajapikku ladestunud turvas. Kõrvemaal on esindatud kõik Eesti sootüübid allikasoodest laukarabadeni.
Lubjarikas Lõhmu madalsoo on tekkinud allikatoitelise järve asemele. Siin kasvab erinevaid käpalisi, aga ka pääsusilma, lubikat, harilikku võipätakat ja teisi lubjarikast pinnast eelistavaid taimi. Paraku on püütud seda ala 1960ndatele aastatel kuivendada ja metsastada ning sellega on sookooslust rikutud.
Suurim, tuntuim ja ka külastatuim raba on Kakerdaja, mille omapäraks on astmelisus, raba rohkearvulised laukad paiknevad kahel kõrgusel. Raba põhjaosas asub kunagi laugaste ühinemisel tekkinud Kakerdaja järv. Järv on saanud oma nime siin elanud järvekauri järgi, keda rahvasuus kutsutakse kakerdajaks. Järvekauri pole järvel enam nähtud, selle põhjuseks võib olla ka järve kaldal kulgev populaarne matkarada. Kakerdaja raba kuulub suurde Kõrvemaa keskosa hõlmavasse 40 000-hektarilisse Epu-Kakerdi soostikku. Siinsesse Eesti suuruselt kolmandasse soostikku kuulub umbes 50 raba mitmesaja mineraalmaasaarega.
Jänijõe vasakkaldal püüab pilku omapärane ja haruldane taimekooslus – uhtlammimets. Selle huumusrikkal pinnasel kasvavad lisaks kuuskedele ja leppadele põlised künnapuud, saared, vahtrad. Alusmetsa pärnad, toomingad ja puutüvedel ronivad humalad takistavad ränduri teed. Rikkalik põõsastik ning lopsakas rohurinne koos mahalangenud puudega jätab mulje loodusmetsast. Siin on leidnud teiste orhideede kõrval kasvupaiga ka kaitseala suurim taimharuldus – lehitu pisikäpp.
Kõrvemaa maastikukaitseala peamiseks eesmärgiks on kaitsta piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet ja pinnavorme. Samuti kaitstakse metsa-, magevee-, niidu- ja sookooslusi, haruldasi ja ohustatud liike ning nende elupaiku.
Kaljukotkas. Foto: Ingmar Muusikus
Elustik
Puutumatud metsad ja rabad võimaldavad pelgupaika erinevatele liikidele. Lisaks kaljukotkale, väike-konnakotkale, väikepistrikule ja must-toonekurele on siin ruumi ka meie põlislooduse ühele sümbolile metsisele, samuti suurkiskjatele karule, hundile, ilvesele.
Jääaja kujundatud pinnavormid on erisuguse kuju ja koostisega. Need pakuvad kasvukohti nii valgusnõudlikele kui varjutaluvatele, lubjalembestele kui ka liivast kasvukohta eelistavatele liikidele. Leidub nii allikavett, voolavat vett kui seisvat pinnasevett.
I kaitsekategooria taimeliike on siin leitud üks – lehitu pisikäpp. Haruldasematest taimeliikidest on esindatud veel kaunis kuldking, palu-karukell, kollane kivirik ja eesti soojumikas.
I kaitsekategooria loomaliikidest elavad kaitsealal kaljukotkas, väike-konnakotkas, väikepistrik ja must-toonekurg. Kaitse all on veel laululuige, sarvikpüti, laanepüü, öösorri, musträhni, väike-kärbsenäpi ja mitmete teiste elupaigad. Vee-elustiku hulgast on kaitse all tõmmuujur.
Musträhn. Foto: Maris Sepp