Juuli- ja augustikuu palavatel suvepäevadel sukeldus üle Eesti sügavale loodusesse viis kursusetäit noori looduskaitsjaid. 

Matsalu ja Lahemaa rahvusparkide noored kohtusid 15. augustil Matsalu rahvuspargis Salevere Salumäel. Nelja laagripäeva jooksul tutvusid noored kohaliku loodusega, matkasid Salevere matkarajal ning tegid talgutööd kõrede kasvatuskeskuses Penijõel ja looduslike orhideede kasvukohas Esiveres loodushoiutööde büroo vanemspetsialisti Ilona Lepiku juhendamisel. Bioloog Piia Tomingase juhendamisel õppisid noored päevaliblikate süstemaatikat ning üheskoos tegeleti nende püüdmise ja määramisega. Suve teisele poolele vaatamata õnnestus leida kokku 13 erineva liigi isendeid. Looduskasutuse osakonna nõunik Kaja Lotman andis ülevaate kaitsealadele kehtestatud liikumispiirangutest ning maahoolduse büroo spetsialisti Priit Kuke eestvedamisel tutvuti Matsalu mõjupiirkonnas asuvate puisniitudega (WoodmeadowLIFE Ridase projektiala ja Laelatu puisniit). Kalle Kõllamaa ja Hans Portsmuth jagasid osalistele reisimuljeid Taanis toimunud rahvusvahelisest Junior Ranger laagrist, Mari Roose töömuljeid Kullabergi kaitsealalt Rootsis ning Piia Tomingase eestvedamisel arutleti Youth+ liikumise väljavaadete osas. Meelt lahutati erinevate mängude, aardejahi, taimenööri punumise ja kanuutamisega Kasari ja Suitsu jõel. Kokku osales laagris 27 loodushuvilist noort, kes said hea ülevaate Matsalu rahvuspargi ja selle lähiala kaitseväärtustest. 

Matsalu kursusest loe lähemalt Matsalu noore looduskaitsja alamlehelt: 2023 suvine kursus | Kaitsealad

Endla looduskeskusesse kogunesid Soomaa rahvuspargi ja Endla looduskaitseala noored. Esimesel laagripäeval seati ennast Endla looduskeskuses sisse, tutvuti üksteise ja looduskaitsealaga. Õhtul naasti Männikjärve rabast alles imeliselt ilusa päikeseloojangu järel. Teise laagripäeva märksõnadeks olid vesi, kultuurilugu ja nahkhiired. Hommikut alustati Norra mõisa juures allikatega tutvumisega. Tee peal kohati ka metsisekana! Marko Vainu juhendamisel võtsid noored veeproove ja analüüsisid erinevaid näitajaid Oostriku allikaterühmas. Rühmatöödena mõõdeti ja arvutati vee vooluhulka ning Sopa allika sügavust. Seejärel tutvuti läbi mängude ja lugude kilplaste mõttemaailmaga. Tagasiteel peatuti Koeru koolis, kus kohalik giid tutvustas kursuslastele Aruküla mõisa. Õhtu tipphetkeks oli kohtumine nahkhiirtega. Kõigepealt tutvustas Oliver Kalda nahkhiirte mitmekesisust ja eluviise. Ööhämaruses sai lähemalt uurida, kuidas käib nahkhiirte tervisekontroll. Paari tunni jooksul sattus ülesseatud võrku ühtekokku 9 isendit kolmest erinevast liigist. Kõik nad mõõdeti, kaaluti, võeti laboris analüüsimiseks proovid, enamus ka rõngastati. Ning seejärel muidugi vabastati. Kolmanda päeva hommikul puhastati Männikjärve ääres uut matkaraja lõiku. Peale seda tutvustasid järelevalve inspektorid Silver Vahi ja Anette Kuuse oma tööd ja töövahendeid. Praktikas osutus eriti põnevaks metallidetektoriga töötamine. Uuriti, miks on looduses liikumine või tegutsemine mõnikord piiratud ja kuidas leida selle kohta infot. Lõkkeõhtul oli kaks üllatust: jutuvestja ja jäälind. Öö saabudes imetlesid noored alasi kujulist rünksajupilve, millele mõne aja pärast järgnes äikese sähvimine. Viimasel päeva lõpetas oli mängulise meeskonnatööna teadmiste kontroll, lõpuks valmis kolm luuletust. Kursusel osales 14 noort. 

Endla-Soomaa ühiskursuse kokkuvõte Soomaa alamlehelt: 2023 suvekursus | Kaitsealad

Otepää noore looduskaitsja viisteist vaprat kursuslast võtsid 15. augustil ette Võrtsjärve. Võrtsjärv on Otepääga otseselt seotud. Just Pühajärvest saab alguse Võrtsjärve lõunatippu suubuv Väike Emajõgi. Võrtsjärve ja selle lähiümbruse tundmaõppimist alustasid noored järvemuuseumis. Seejärel sõideti loodushoiutööde büroo spetsialisti Tarmo Evestuse juhendamisel kohalikke teid pidi jalgratastega järve lõunatippu. Noored said omal nahal kogemuse Võrtsjärve ümbruse maastikest. Suurima elamuse pakkus osalistele merikotkaste nägemine. Telkimispaika Vooremäel jõuti juba pimeduses. Teisel päeval vändati Tarmo tuules juba Kivilõppele, kus Keskkonnaameti kalakaitsekordonis võtsid rattureid soojalt vastu Viljandi büroo inspektorid Jaanus Tera ja Aivar Udu. Osalejad said aimu inspektori töö eripäradest. Samuti sai proovida varustust ja isegi vaadata öönägemisprillidega. Kolmas kursusepäev jätkus Kivilõppe kordonis bioloogiakandidaadi Külli Kanguri juhendamisel. Osalejad said kokkuvõtliku ülevaate magevee hulgast ja kvaliteedist Eestis ja maailmas, selle mõjust inimesele ning miks on järvede uurimine ja pikaajaline seiramine oluline. Omal käel prooviti järveuurija tööd: Secchi kettaga vee läbipaistvuse mõõtmist, batomeetriga veeproovi võtmist erinevatest sügavustest, tööd põhjamuda ammutiga ning kahvadega pinnaveeloomade püüdmist.  

Otepää kokkuvõte: 2023 suvekursus | Kaitsealad

Karula ja Vilsandi noored looduskaitsjad pidasid ühist kursust Karula rahvuspargis 11.-14. juulil. Osales 26 noort. Talgutööna puhastati must-toonekure toitumiskohta väikesest võsast, et suurel linnul oleks ruumi toitu otsida ja ohu korral kiiresti lendu tõusta. Suur tänu Lilian Freibergile ja Anu Holvandusele, kes aitasid kaasa talgutöö korraldamisele. Õpiti eristama välimuse või laulu järgi konni ja vesilikke. Eesti 11 kahepaiksete liigi kohta saadi teada nii mõndagi põnevat, näiteks, et konnad kasvavad kogu elu. Õpiti punuma pajukoore ribadest paela, kuidas kaselt tohtu võtta ning tohust topsi teha. Valmisid puulusikad, millele põletati õnarus sisse söega. Matkati nii kanuudega Ähijärvel kui jalgsi Karula rahvuspargi maastikul. Matkale lisasid seikluslikkust suur mägralinnak, nõgesed, murdunud kuuskede ületamised, õõtsikud, kohtumised teiste matkajatega, metsavennapunker ja palju muud. Looduse tunnetamine läbi kunsti avardas vaadet läbi teiste liikide perspektiivi. Joonistati ümbritsevaid helisid, kuidas tundus põse vastas puukoor või ristik ning vaadati enda ümber teiste liikide pilguga. Kuidas võiks maailma näha näiteks sipelgas?  

Karula-Vilsandi ühiskursuse kokkuvõte: 2023 Karula ja Vilsandi suvine kursus Karulas | Kaitsealad

Alutaguse noored looduskaitsjad keskendusid 13.-14. juuli kokkusaamisel niitudele. Koostöös LIFE projekti „WoodMeadowLIFE“ meeskonnaga toimus Iisaku looduskeskuse õuealal avatud seminaripäev „Vikatiga niidul, pärandit hoides“. Alustuseks praktiline jalutuskäik ümber looduskeskuse, kus Tiit Hallikma, Liisa Rennel ja Elo Raspel aitasid määrata kasvavaid taimeliike. Seejärel osaleti Kaja Lotmani arutelul  „Mis on niit, kuidas niita niitu?“.  Käed-külge tegevusena õpetasid Indrek Kuuben ja Kalju Tarum, kuidas õigesti ja ohutult vikatiga ümber käia ning lihvisid talguliste niitmise tehnikaid. Pärast praktilist vikatitööd mindi Mäetaguse tammikusse. Tammikut hooldav Aia talu perenaine selgitas, mis vahe on puiskarjamaal ja puisniidul. Atsalamal Tagavälja talus sai aga tutvuda taluloomadega ja puisniitude kasutusvõimalustega. Koos tehti saunavihtu ja võid. Õhtu laagripaigas jätkus juturingis. Teisel päeval jätkati taimede herbariseerimist ja tutvuti erinevate loodusvaatluse äppidega, et õppida oma vaatluste andmebaasi sisestamist. Seejärel koguti eelmisel päeval niidetud hein kokku ja seati kärbistele kuivama. Selgus, et paras kunsttükk on teha seda nii, et vihmavesi ülemistest kihtidest alla valguks ning ei jääks heintesse sisse imbuma. Seejärel liiguti lendorava ekspertide Uudo Timmi ja Liisa Renneli juhtimisel metsa, et kontrollida lendoravatele paigaldatud varjekaste ja rajakaameraid. Alutaguse kursusel osales seitse vaprat noort. 

Alutaguse kokkuvõte: 2023 suveseminar | Kaitsealad

Mõned nopped noorte tagasisidest:  

• Kui märkan looduses midagi, mis tundub mulle ja teistele vale, siis helistan keskkonnaametisse. Nüüd tean, et nad eksisteerivad. 
• Inimestega sõbrunemine oli väga lihtne, sest kõik olid ülimalt sõbralikud ja üheskoos veedetud aeg möödus väga lõbusalt ja kiirelt; eriti meeldis mulle esimesel päeval soos tehtud kaart, kus pidime koguma sootaimi. 
• Allikavesi ei maitse halvasti. 
• Teadlase töö mõõteriistadega peab olema väga täpne, muidu tulevad vead sisse ja andmeid ei saa kasutada. 
• Peipsi järv on ikka võimas: Peipsi järve veemaht on 25 kuupkilomeetrit, Võrtsjärvel aga u üks kuupkilomeeter.   
• Meeldis pikalt ja kaua jalgrattaga sõita. 
• Ma ei teadnudki, et inspektoritel on käerauad.
• Eestis on 11 konnaliiki. Elu on parem konnaga kui konnata. 
• Lusika tegemine pole kiire. Alati kanna plaastreid kaasas! 
• Metsast saab pea kõike, mida vaja – köiest lusikani. 
• Kasetohust saab rohkem kui tuld teha. 
• Mulle meeldis koos sõpradega mõtiskleda teemade üle ja teha kõiki töötubasid kaasa. 
• Traditsioonilise puutöö töötoas õppisin tegema lihtsaid asju, mis tulevad matkal kasuks. 
• Must-toonekurg tahab hirmus suurt ruumi elamiseks, täpsemalt avarat. (P.S Parmud söövad Karulas). 
• Kõrede korjamine oli kindlasti minu laagri tipphetk.
• Eriti meeldis mulle kõrede loendamine, kuna tekkis tunne, et teen midagi, mis aitab kaasa loodusele.
• Kanuuretk ja lõkkeõhtul lauldud laulud jäävad kauaks meelde.
• Liblikate püüdmine purustas küll mu telefoni ära, aga lõbus oli ikka.
• Väga tore, võin öelda, et siit tuleb palju lugusid, mida rääkida, ja tulen kindlasti tagasi.

Suur-suur tänu kõigile partneritele ja Keskkonnaameti töötajatele, kes andsid oma panuse kursuste edukaks läbiviimiseks. 

Noore looduskaitsja kursusi korraldasid Kalle Kõllamaa, Enri Uusna, Elo Raspel, Maigi Säinas, Margit Turb, Helen Kivisild, Mahe Metsalu, Mari Kala, Anne-Ly Feršel ja Mariia Smelska keskkonnahariduse osakonnast.  

Noore looduskaitsja Junior Ranger kursuse eesmärgiks on suurendada noorte keskkonna- ja loodusteadlikkust ning luua ja arendada noorte koostöövõrgustikku kaitsealade ümber. Euroopa kaitsealade liit (EUROPARC Federation) korraldab üleeuroopalist noore looduskaitsja kursust Junior Ranger 2002. aastast. Programmi vedajaks Eestis on Keskkonnaamet.