Vormsi eripäraks on saareline eraldatus ja kunagisele rannarootsi asualale omane pärandkultuur.

Vormsi on olnud põline rannarootslaste asuala. Saare keskse ajaloomälestise, Püha Olavi kiriku, esmane ehitusaeg ei ole teada. Algne puukirik sai 13. sajandil kaunite laemaalingutega gooti stiilis altariruumi. 17. sajandil ehitati selleks ajaks hävinud puukiriku kohale barokne puitsammaste ja talalaega pikihoone. Kirikuaias on misjonär Österblomile pühendatud mälestussammas ja rannarootslaste eestseisjale Hans Pöhlile püstitatud mälestuskivi.

Geoloogiliselt veidi üle 3000 aasta vanuse Vormsi saare võib jagada tinglikult kolmeks maastikuosaks.

Rannikumaastik

Vormsit iseloomustab pikk ja väga liigestatud rannajoon (üle 100 km), kus on esindatud erinevad rannatüübid. Vormsi läänerannas paljandub Saxby pank, kus on  ulatuslikud klibuvallid. Rannikumaastikest on tähelepanuväärseim lõunarannikul asuv Rumpo poolsaar koos madala Hullo ja Sviby lahe ning laidudega. Seal asuvad ainulaadsed samblikukooslused, samuti võib jälgida vee- ja rannikulindude rännet.

  • Vormsi maastikukaitseala moodustati 2000. aastal Lääne-Eesti saarestiku omapärase loodusmaastiku ja piirkonnale iseloomulike ohustatud pärandkultuurmaastike kaitseks.
  • Kaitseala pindala on 2423 ha, millest üle poole moodustab meri.
  • 1989. aastast kuulub Vormsi saar koos ümbritseva mereala ja saarekestega Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealasse. Biosfääri kaitseala ülesandeks on suunata ala tasakaalustatud arengut, säilitamaks elu ja keskkonda ning looduslikku mitmekesisust.
image alt text

15.–16. juunil 2018 toimub üle-eestiline loodusvaatluste maraton, milles oodatakse loodushuvilisi uurima oma kodukoha elurikkust. Endla looduskeskus on üks maratoni mitmetest vaatluspunktidest. Jõgevamaal Tooma külas asuv looduskeskus on selleks puhuks avatud 15. juunil kella 12-st kuni 16. juunil kella 12-ni. Abi saab nii iseseisvalt tehtavate vaatluste tegemise, liikide määramise kui vajalike abivahendite laenutamisel. Toimuvad ka juhendatud vaatlused: reedel kl 17 vee-elustiku uurimine Linajärves, juhendab E.

image alt text
1. juunil oodatakse lapsi Elistvere loomaparki, kus kogu päeva vältel on palju erinevaid tegevusi. Külastuskeskuses saab meisterdada ja filmi „Kes meil metsas elavad“ vaadata. Õues on otsimist ja nuputamist. Kohal on ka näomaalija- võib lasta ennastki loomaks maalida! Tegevused algavad kell 11.00 ja lõpevad kell 18.00. Sissepääs loomaparki tavahinnaga, tegevused tasuta. Vaata täpsemalt:  https://www.loodusegakoos.ee/elistvere-loomapark

1939. aastal võeti esmakordselt looduskaitse alla Adralaid ja Puhtulaid, 1957. aastal loodi Virtsu-Laelatu-Puhtu botaanilis-zooloogiline keeluala ning 2003. aastal moodustati esmakordselt Puhtu-Laelatu looduskaitseala.

Laelatu puisniitu peetakse üheks liigirikkamaks koosluseks Euroopas, kus kasvab üle 400 soontaime- ja 30 samblaliigi, lisaks on puisniidult leitud 2/3 kõigist Eestis kasvavatest käpaliste liikidest.

Puhtulaiu õpperada liigendab Puhtu metsa võimaldades külastajatel suhteliselt vabalt metsas liikuda ja vaadelda ka metsa looduslikku arengut. 8-kujuline rada on suunaviitade ja infotahvlitega tähistatud. Poolsaare edelatipus asuvast tornist saab eelkõige vaadelda veelindude kevad- ja sügisrännet. Rajale jääb Puhtu Ornitoloogiajaama rajajale ja tuntud ornitoloogi ning looduskaitsja Eerik Kumari mälestuskivi, mis püstitati 1987. aastal Puhtu Ornitoloogiajaama juurde kujur A. Taniloo-Bogatkini poolt.

  • Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata;
  • Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal, välja arvatud Kasse ja Rame sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini ning Kõbaja ja Rame laidude sihtkaitsevööndites 15.

2003. aastal moodustati Puhtu-Laelatu looduskaitseala ja määrati sealne kaitsekord. Praegu kehtiv kaitse-eeskiri jõustus 26. oktoobril 2017 ning on leitav Riigi Teatajast.  

Puhtulaid asustati 18. sajandi keskpaigas, mil kohalik mõisnikust maanõunik Carl Thure von Helwig rajas siia suvituskoha ning salumets kujundati ümber hollandi stiilis pargiks. Laiule ehitati nn Hiina maja ning mitmeid väiksemaid maju ja paviljone. Mõisnik Von Helwig oli ka agar kiviraidur, kes meisterdas mitukümmend mälestussammast oma suguvõsa tähtsatele isikutele. Osad neist sammastest on säilinud tänaseni ja on kokku kogutud poolsaare lõunatippu väikesesse orgu.

Asu jälgima