Kaitsealast

1939. aastal võeti esmakordselt looduskaitse alla Adralaid ja Puhtulaid, 1957. aastal loodi Virtsu-Laelatu-Puhtu botaanilis-zooloogiline keeluala ning 2003. aastal moodustati esmakordselt Puhtu-Laelatu looduskaitseala.

Laelatu puisniitu peetakse üheks liigirikkamaks koosluseks Euroopas, kus kasvab üle 400 soontaime- ja 30 samblaliigi, lisaks on puisniidult leitud 2/3 kõigist Eestis kasvavatest käpaliste liikidest.

Tähelepanuväärseks koosluseks on Puhtu poolsaarel ehk Puhtulaiul asuv pärna ja tamme enamusega salumets, kus kasvab 60 erinevat puu- ja põõsaliiki. Puhtu poolsaar on ka üks tuntumaid lindude rändevaatluspaiku Eestis. Kevadrändel läbivad Suure Väina kitsa rändekoridori mitu miljonit arktilist veelindu, näiteks aulid, must- ja tõmmuvaerad, punakurk- ja järvekaurid. Rändepeatuse teevad ka merivardid, väikekosklad, laulu- ja väikeluiged ja paljud teised.

Ka püsivalt pesitseb looduskaitsealal liigirohke linnustik. Rannik ja merelaiud on teiste seas elupaigaks näiteks niidurüdile, tutkale, merivardile ja mustsaba-viglele, merelahe peidulised roostikud on heaks pesitsuspaigaks hüübile, roo- ja täpikhuigale ning roo-loorkullile, rannikulähedased metsad on aga koduks merikotkale.

Puhtu-Laelatu looduskaitseala on üks põhjalikumalt uuritud alasid Eestis, kus paiknevad bioloogiajaamad, mis on seotud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli õppe- ja teadustööga. Kaitsealal on tehtud ka ülemaailmse väärtusega alusteaduslikke uuringuid.

Kaitsealal asuvad rahvusvahelise tähtsusega alad: Puhtu-Laelatu-Nehatu Ramsari ala, Natura 2000 kaitsealade võrgustikku  kuuluv Väinamere linnu- ja loodusala ning Väinameri, mis on nii HELCOMi konventsiooni ala kui ka tähtis linnuala (IBA).

Puhtu-Laelatu looduskaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

 Puhtu rannik. Foto: Kaarel Kaisel