Vormsi eripäraks on saareline eraldatus ja kunagisele rannarootsi asualale omane pärandkultuur.

Vormsi on olnud põline rannarootslaste asuala. Saare keskse ajaloomälestise, Püha Olavi kiriku, esmane ehitusaeg ei ole teada. Algne puukirik sai 13. sajandil kaunite laemaalingutega gooti stiilis altariruumi. 17. sajandil ehitati selleks ajaks hävinud puukiriku kohale barokne puitsammaste ja talalaega pikihoone. Kirikuaias on misjonär Österblomile pühendatud mälestussammas ja rannarootslaste eestseisjale Hans Pöhlile püstitatud mälestuskivi.

Kiriku juures asub üks maailma suuremaid rõngasristide koguga kalmistuid – Vormsi kalmistu. Tänaseks on kalmistul säilinud üle 330 rõngasristi, millest vanimad pärinevad 17. sajandist. Riste ei valmistanud kutselised kiviraidurid, vaid talupojad tahusid need paekivist. Rannarootslaste kunagise eluolu kohta saab ülevaate Sviby küla Pearsi talumuuseumis. Suuremõisa mõisa varemed meenutavad ajalooperioodi, mida iseloomustavad arvukad kohtuprotsessid Vormsi rootsi vabade talupoegade ja mõisniku vahel. Vormsi läänerannikul on saare kõrgeim, 1864. aastal ehitatud Saxby, tuletorn, mis on külastajatele avatud ja kust avaneb imeline vaade saare rannikule.