Loodus
Geoloogiliselt veidi üle 3000 aasta vanuse Vormsi saare võib jagada tinglikult kolmeks maastikuosaks.
Rannikumaastik
Vormsit iseloomustab pikk ja väga liigestatud rannajoon (üle 100 km), kus on esindatud erinevad rannatüübid. Vormsi läänerannas paljandub Saxby pank, kus on ulatuslikud klibuvallid. Rannikumaastikest on tähelepanuväärseim lõunarannikul asuv Rumpo poolsaar koos madala Hullo ja Sviby lahe ning laidudega. Seal asuvad ainulaadsed samblikukooslused, samuti võib jälgida vee- ja rannikulindude rännet.
Vormsi põhjarannikul ulatub kaugele merre Austurgrunne. Osaliselt on rannikumaastike looduslikkuse säilimist toetanud ka see, et nad asusid varasemalt Nõukogude piiritsoonis, mis kaitses rannikut täisehitamise ja muu kasutuse eest. Rannikumaastiku osaks on maakerke tulemusena endistest madalatest lahesoppidest kujunenud rannikulõukad ja -järved. Lahed, laiud ja rannikulõukad on heaks pesitsuspaigaks läbirändavatele lindudele. Merealal peatuvad kevad- ja sügisrändel laulu- ja väikeluiged ning valgepõsk-lagled. Hullo lahe laidudel pesitsevad rand- ja väiketiirud, rannikul ja järvede roostikes hüüp, hallhani ja roo-loorkull. Prästvike järv on elupaigaks suur- ja valgelaup-rabakiilile.
Austurgrunne. Foto: Kaarel Kaisel
Traditsiooniline põllumajandusmaastik
Ajalooliselt on saarele iseloomulik poollooduslike koosluste ja looduslike niitude ulatuslik levik. Saarele iseloomulikud on olnud puisniidud, mida nimetati parkmetsadeks. Traditsiooniline maastikupilt oli saarel säilinud veel 1960ndail, kuid hakkas seejärel kiiresti vaesustuma. Rannaniitude, loopealsete ja kadastike hooldamine ehk peamiselt loomadega karjatamine on oluliseks tegevuseks iseloomuliku rannikumaastiku ja selle liigirikkuse taastamisel ja säilitamisel.
Metsa- ja rabamaastik
Kaitsealal on esindatud erinevad metsatüübid kuivadest loometsadest soostunud ja soo-lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsadeni. Vormsi maastiku avatus on viimase saja aasta jooksul oluliselt vähenenud endiste karja- ja heinamaade kasutusest väljalangemise ning metsade pindala suurenemise tõttu. Mets on elupaigaks arvukale linnustikule, sealhulgas ka mitmele merikotkapaarile.
Vormsi on geoloogiliselt suhteliselt noor saar (u 3000 a) ning seetõttu on raba alles kujunemisjärgus, turbakiht õhuke. Kuigi raba pindala on väike, on sel oluline osa nii maastikulise kui ka eluslooduse mitmekesisuse säilimises.