Lahemaa rahvuspargi ajaloo huvilistel on võmalik kuulata ja vaadata lugusid Lahemaa rahvuspargi loomisest ja algusaastatest. Keskkonnaameti ja Eesti Looduskaitse Seltsi eestvõttel on veebis meenutused Lahemaa loojatelt aastast 2016 ja Juhan Lepiku lindistused aastast 1976. 2011. aastal on taastatud Lahemaalaste Harald Lassi ja Saima Gordejeva unikaalsed harrastusfilmilõigud rahvuspargi algusaegade kohalikust eluolust ja loodusest. Projektijuhid Ave Paulus ja Tiit Lepik, tegevusi on toetanud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Käsmu meremuuseum, Keskkonnaamet.
7. mail kell 14.00-15.30 (Eesti aja järgi) toimub üle-euroopaline veebiseminar loodusturismi teemal
„Miks ja kuidas muuta loodus ligipääsetavamaks“
Liigirikaste niitude säilimisse saab kaasa aidata iga maaomanik, kelle kinnistul need asuvad. Riik toetab pärandniitude taastamis- ja hooldustöid kaitsealadel. Keskkonnaamet ootab toetuste taotlusi 22. maini.
Keskkonnaamet kutsub Lahemaa kooostöökogu liikmeid ja kõiki huvilisi 3. mail kell 14-16 zoomi (v Palmsesse), et ühiselt arutada Lahemaa rahvuspargi juubeliürituste kava. Kui Lahemaa külades/partneritel on sündmusi, mida sooviksite ära märkida Lahemaa 50 logoga ning liita kavva, andke teada.
Matsalu rahvusparki jäävad jõed on kalastajate seas väga populaarsed, aga kalale minnes tuleb meeles pidada, et rahvuspargi kaitse-eeskiri seab kalapüügile ja liikumisele rea piiranguid.
Märtsikuu viimasel päeval toimunud Alutaguse rahvuspargi kootöökogus oli arutelul Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ettepanek laiendada rahvuspargi piire. Alutaguse rahvuspark moodustati 2018. aastal peamiselt suuri soostikke hõlmavate kaitsealade baasil. Ühingu hinnangul ei taga see piisavalt Alutaguse väärtuslike metsade kaitset. Virtuaalsele kohtumisele oli kogunenud üle viiekümne osaleja. Esindatud oli kohalikud maaomanikud, Erametsaliit, Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaministeerium, RMK, Alutaguse Vallavalitsus, Keskkonnaamet jt.
Ilmunud on järjekordne kevadine Karula rahvuspargi infoleht, Tarupettäi nr 74
Uues lehes kirjutatakse:
• järvede arengust ja kalastikust selle taustal;
• Rebasemõisa ja Mäekonnu vaatetornidest;
• üraskikollete kaardistamise tulemustest;
• kooskõlastust vajavad tegevustest rahvuspargis;
• vanadest küla- ja talunimedest Kaika kandis
• meenutades Astra talu Virvet ja Tarupedäjä talu Viivit.
Alanud kevadel looduses liikudes võivad inimesed tahtmatult häirida maas pesitsevaid ja rändel peatuvaid linde. Pesitsemiseks ja rändepeatusteks olulistel kaitsealadel kehtivad liikumispiirangud, millega Keskkonnaamet palub inimestel arvestada.
Kevad on looduses tundlik aeg, mil loomariigis saadakse järglasi. Loodusele ja selle asukatele mõju vähendamiseks vii end kurssi, kuidas looduses mõistlikult käituda.
Tõlgendaja, vahendaja, õpetaja, klienditeenindaja, meelelahutaja, korraldaja – need märksõnad ei kõla võõralt vast ühelegi giidile. Ühes võib olla kindel – giidi õlul on mitu rolli. Et selle kandmisel jõud ei raugeks, tuleb enda teadmisi ja oskusi pidevalt täiendada. Kui jätta kõrvale elukestev õpe selle erinevates vormides, on giidi enesearenguks ja tunnustatud giidiks saamiseks olulised kaks võimalust: giidikutse omandamine ja konkreetse piirkonna atesteering.
31. märtsil toimus Alutaguse rahvuspargi koostöökogu kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava töörühma koosolek, kus tutvustati Alutaguse rahvuspargi laiendamise ettepanekut ja selle kohta koostatava ekspertiisi esialgseid tulemusi.