Alutagusel arutati rahvuspargi laiendamisettepanekut
Märksõnad

Märtsikuu viimasel päeval toimunud Alutaguse rahvuspargi kootöökogus oli arutelul Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ettepanek laiendada rahvuspargi piire. Alutaguse rahvuspark moodustati 2018. aastal peamiselt suuri soostikke hõlmavate kaitsealade baasil. Ühingu hinnangul ei taga see piisavalt Alutaguse väärtuslike metsade kaitset. Virtuaalsele kohtumisele oli kogunenud üle viiekümne osaleja. Esindatud oli kohalikud maaomanikud, Erametsaliit, Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaministeerium, RMK, Alutaguse Vallavalitsus, Keskkonnaamet jt. 

„Alutaguse piirkond on tuntud oma võimsate põlislaante poolest, milles leiduvaid loodusväärtusi on tarvis suurenenud raiesurve tingimustes eriliselt hoida. Taolist terviklikku loodusmassiivi on kõige mõistlikum kaitsta just riigimaal, et ei tekiks liigset survet eraomanikele,“ võttis ELFi ettepaneku kokku Liis Kuresoo. Ühel kolmandikul ettepanekualal on juba kaitsealused metsise ja lendorava püsielupaigad. Ülejäänu puudutab peamiselt riigimetsamaad. Keskkonnaministrile esitatud ettepanekut peab hindama Keskkonnaamet, kaasates eksperte.

Alutaguse loodusmassiiv on Eesti kõige ulatuslikum ja suurele osale meie pärismaistest liikidest oluline elupaigakompleks. Eriti tähtis on Alutaguse väga paljudele kaitstavatele ja ohustatud metsaliikidele. Erinevalt teistest Eesti metsadest on Alutaguse kandile omane looduslike okasmetsade rohkus. Laialdased ja hõreda asustusega metsaalad koos soodega moodustavad tervikliku looduskompleksi, olles üle Narva jõe ühenduses Venemaal asuvate metsadega. See tagab elupaikade sidususe ja liikide geenivahetuse võimaluse. 
ELFi ettepanek puudutab tagasihoidlikku osa olulistest ja kaitset vajavatest elupaikadest. Valdav osa ettepanekust hõlmab loodusmetsi ning elustiku poolest rikkaid ja seni kaitseta väikesoid. 

Ettepanekuga lisandub uusi elupaiku ja leiukohti 63-le Alutagusel seni teada olnud ohustatud ja kaitstavale liigile, kellest 34 liiki on eriti ohustatud. Uusi kaitstavaid või ohustatud liike lisandub ettepaneku põhjal 13, neist kaheksa liiki on eriti ohustatud. 
Enamasti vajavad need liigid: 
•    suurepinnalist elupaika ja häirimatust nii metsades kui ka soodes, 
•    metsamajandusest puutumatut või vähemõjutatud metsa, 
•    kuivendusest puutumatut või vähemõjutatud metsa ja sood,
•    endisi põlengualasid.
Väiksem osa liikidest seostub veekogude ja lammidega või muud tüüpi elupaikadega.

Erametsaomanikele tekitas arutelul enim küsimusi, kuidas hakatakse looduskaitselisi piiranguid kompenseerima ja kas protsessis on ette näha ka muudatusi võrreldes senise korraga. 

Ökoloog Anneli Palo ning ekspert Meelis Leivits analüüsivad laiendusettepaneku sobivust liikide ja elupaikade kaitsel. Tulemused valmivad aprilli lõpuks. Analüüsi alusel koostab Keskkonnaamet ekspertiisi, milles hindab rahvuspargi laiendamise otstarbekust, ja tutvustab seda huvigruppidele. Ekspertiisi alusel otsustab keskkonnaminister, kas ja millises ulatuses rahvuspargi laiendamise protsess toimub. 

Koosoleku ettekannetega saavad huvilised tutvuda Alutaguse rahvuspargi lehel rubriigis Kohalikule.

Vaade metsale

Foto: Anne-Ly Feršel