Kaitsealast

  • Mukri looduskaitseala suurimaks väärtuseks on hästi säilinud rabamaastik koos ümbritsevate looduslike kooslustega. Kompaktselt paiknevate looduslike koosluste asetus tagab ökosüsteemi terviklikkuse, mille kaitsmine võimaldab liikide vaba leviku ja soodsa seisundi jätkumist. Kaitsealast üle 70% moodustavad kooslused, mille elustik loob ja toetab kaitsealuste liikide elutingimusi.
  • Mukri looduskaitsealal kaitstakse Mukri ja Ellamaa rabasid ning nendega piirnevaid looduslikke metsa- ja poollooduslike rohumaade kooslusi, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid ja haruldasi liike.  
  • Kaitsealuse raba pikkus on kuni 7 km ja laius 1-3 km. Tervikliku rabalaama poolitab selle keskosas loode-kagusuunaline kruusatee, mis on algselt ehitatud 1920. aastatel puunottidest ja haokubudest. Tänapäevane tee kandevõime on saavutatud kruusa juurdeveoga.
  • Kaitsealustest ja haruldastest liikidest elavad siin must-toonekurg, metsis ja kanakull ning taimedest lehitu pisikäpp, sagristarn, kõdu-koralljuur ja väike käopõll. 
  • Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorrale neljaks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks. Kaitsealuste vööndite kohta loe siit
  • Mukri looduskaitseala valitseja on Keskkonnaamet,
    külastuskorraldusega tegeleb RMK.
Pilt on tehtud veidi kõrgemalt, vaade soomaastikule, kus on hõredalt madalad männid. Ja mändide vahel jalutavad kaks sookurge. to: Karl Adami
Sookured Mukri rabas. Foto: Karl Adami