Matsalu rahvuspargi kaitsekorra muutmine jätkub

Keskkonnaamet tutvustab Matsalu rahvuspargi uue kaitsekorra ehk kaitse-eeskirja kavandit ja ootab kõiki huvilisi sellele arvamust avaldama. Kavandiga saab tutvuda ameti kodulehel ja ettepanekuid esitada kuni 6. maini 2022. 

Matsalu rahvuspark on liigirikas märgala nii Eesti mõistes kui ka rahvusvaheliselt – see on pärandniitude ja ulatusliku roostikuga ala, mis pakub soodsaid pesitsus- ja rändepeatuspaiku paljudele ohustatud liikidele. Igal kevadel ja sügisel lendab Matsalust läbi enam kui kaks miljonit vee- ja rannikulindu. Matsalut sümboliseeriv linnustik on osa mitmekesisest väärtuste tervikust, mis hõlmab elusloodust, maastikku ja kultuuri. Just tänu sümbioosile kohaliku pärandkultuuri ja maakasutusega on lindudele säilinud sobilik maastik rannaniitudel ja karjamaadel.

Seda, kuidas loodus ja inimeste elukorraldus Matsalus üheskoos toimivad, reguleeribki kaitse-eeskiri. „Kaitse-eeskiri aitab leida tasakaalu inimtegevuse ja looduskaitseliste väärtuste säilimise vahel. Samuti määratakse kaitse-eeskirjaga kaitsevööndid, seal lubatavad tegevused ja kehtivad piirangud,“ selgitab Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist  Kaie Eha. 

Keskkonnaameti eesmärk on luua kaitse-eeskiri, mis tagab Matsalu rahvuspargi väärtuste kaitse ja säilitab kultuurpärandit, muudab kaitsekorra lihtsamaks ja selgemaks ning vähendab bürokraatiat.

Rahvuspargi kaitsekord mõjutab paljusid osapooli: kohalikke elanikke, külastajaid, jahimehi, kalastajaid, ett¬evõtjaid, keskkonnaühendusi ning akadeemilisi ringkondi. Koos nendega soovib Keskkonnaamet otsida võimalike eri huvide vahel tasakaalu. „Oluline on see, et kõikidel osapooltel oleks võimalus oma ettepanekuid eelnõule esitada. Kuna huvigruppe on palju ja kohati vastandlike huvidega, püüame leida parimat lahendust lähtudes rahvuspargi kaitse-eesmärkidest – kaitsta Lääne-Eesti rannikupiirkonnale iseloomulikku loodust, maastikuilmet ja kultuuripärandit,“ lisas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kaie Eha. 

Muudatused karmistuvad ja leevenevad

Võrreldes kehtiva kaitse-eeskirja ja esimesel avalikustamisel tutvustatud eelnõuga on plaanis muuta Matsalu rahvuspargis jahipidamise, kalastamise, metsaraie, väetamise, ehitamise ja liikumispiirangute korda. Kohati lähevad sätt¬ed rangemaks, mõneti leebemaks, mõned seni kehtinud reeglid saavad selgemini sõnastatud.

Olulised muudatused on seotud kalapüügiga. Kalapüügi vallas läheb kaitsekord võrreldes kehtivaga palju selgemaks ja lihtsamaks –  seejuures osaliselt rangemaks, aga on ka leevendusi. Kavas on piirata kalapüügiks lubatud alasid ja ühtlustada püügiaegu. Enamikes vööndites tuleb ka kalapüügil edaspidi kinni pidada liikumispiirangutest – v.a mõnel juhul kutselisel kalapüügil – mis on vajalikud linnustiku kaitseks. Selgemini on tsoneeritud jõelõigud, kus harrastuskalastamine on lubatud. Liikumispiirangud määratakse lindude ja viigerhülge vajadusi silmas pidades, mistõttu ei ole kogu mereala aastaringne liikumispiirang põhjendatud.

Jahipidamisel on oluline muutus linnujahikeeld kogu rahvuspargi territooriumil. Piiranguvööndis on plaanis lubada võõrliikide, metssea ja väikeulukite jaht septembri algusest veebruari lõpuni. Sihtkaitsevööndis on plaanis lubada jahti vaid kaitseala valitseja nõusolekul ja kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Muudetud eelnõuga kaasneb senisest vähem bürokraatiat, jahipidamine saab piiranguvööndis reguleeritud leebemalt, sihtkaitsevööndis aga rangemalt.

Kuigi muudatuste planeerimisel on Keskkonnaamet lähtunud eelkõige loodus- ja kultuuriväärtustest ning parimast teadmisest nende kaitse kohta, on amet püüdnud võimalikult palju arvestada ka rahvuspargis tegutsevate inimestega. Seetõttu on väärtustatud näiteks kohalik ehitustraditsioon ning mõisapargid. Uues eeskirja kavandis on rahvuspargis olevad pargid ja alleed tsoneeritud eraldi vööndisse, mis võimaldab sealseid väärtusi paremini säilitada. Bürokraatia vähendamise eesmärgil on jätkuvalt plaanis loobuda Keskkonnaametiga kooskõlastamise kohustusest õuemaadel asuvate väikeehitiste rajamisel – sellised õueala ehitised on näiteks puukuur, väliköök, kasvuhoone.

Olulisi muudatusi on kaitse-eeskirja kavandis veel, nendega saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Ajakohane kaitsekord aitab väärtusi paremini kaitsta

Matsalu rahvuspargi praegu kehtiv kaitse-eeskiri pärineb 1997. aastast. Vahepeal on nii Matsalu looduskeskkond kui ka eluolu muutunud. Uued teadmised loodusliku mitmekesisuse, liikide arvukuse ja koosluste seisukorra kohta on olnud aluseks uue kaitse-eeskirja kavandi koostamisel.  
Kaitse-eeskirja muutmise esimene avalik väljapanek toimus 12. novembrist 2020 kuni 8. veebruarini 2021. Selle jooksul sai Keskkonnaamet palju vastuväiteid ja ettepanekuid kaitse-eeskirja eelnõu kohta. „Ettepanekute läbitöötamise käigus tegime palju välitöid ja analüüsisime uuesti andmeid väärtuste kohta, nii saime ka uut teavet. Vahepeal tellisime uuringu lindude sügisrände kohta, pidasime arutelusid spetsialistide ja Keskkonnaministeeriumiga, kohtusime nii ornitoloogide kui ka kaluritega. Selle põhjal muutsime nii kaitsekorra kavandit kui ka piirkonna tsoneeringut. Muudatustes lähtusime esmajoones loodusväärtustest, kuid pidasime silmas ka kaitsekorra selgust, bürokraatia vähendamist ning alal praegu kehtivate erisuste ühtlustamist,“ kinnitab Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kaie Eha.

Üheks oluliseks lähtekohaks oli seegi, et võrreldes esimese kavandi koostamise ajaga on muutunud ka üldisem lähenemine elurikkuse kaitsel. „Oleme võtnud arvesse paljusid huvigruppide tehtud ettepankuid. Näiteks üks ettepanek oli jätta mereala piiraguvööndisse arvamata – muudetud kavandis me piiranguvööndit merealale enam ette ei näe. Samuti lisasime seletuskirja rohkem põhjendusi,“ seletab Kaie Eha esimesele avalikustamisele järgnenud perioodil toimunud tööd.

Eelpool toodut arvesse võttes ongi Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõud, seletuskirja ja vööndite piire palju muudetud. Seetõttu oli vaja korraldada teine avalik väljapanek ja muudetud kavandit uuesti huvigruppidele tutvustada.

Oluline teave

•    Olulised teated, kuupäevad ja kaitse-eeskirja kavandi materjalid on koondatud Keskkonnaameti kodulehele rubriiki Keskkonnateadlikkus, avalikustamised > Räägi kaasa! > Kaitse-eeskirjade eelnõude avalik väljapanek. Sealt leiab ka kaitse-eeskirja seletuskirja ning memod, kus võrreldakse praegu kehtivat ning kavandatud kaitse-eeskirja. Kehtivat ja uut kavandatavat rahvuspargi tsoneeringut saab vaadata ja võrrelda interaktiivsetest kaardirakendustest.
•    Muudetud kavandi tutvustamiseks toimub infopäev 18.04.2022 kell 15 veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel. Infopäeval tutvustab Keskkonnaamet planeeritud muudatusi võrreldes kehtiva kaitsekorraga. Infopäev salvestatakse, seda on võimalik hiljem järele vaadata. 
•    Muudetud eelnõu avalik arutelu toimub Lihula kultuurimajas 15. juunil 2022 kell 15. Seal tutvustab Keskkonnaamet laekunud ettepanekuid ja nende põhjal tehtud muudatusi.
•    Kõigile rahvuspargi territooriumi maade omanikele saatis Keskkonnaamet kirjad nii rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile kui tavaposti teel. Kui Teie aadressid on muutunud või Te pole muul põhjusel teavitust kätte saanud, leiate kogu menetlust puudutava teabe ka Keskkonnaameti veebilehelt. 
•    Pärast avalikustamisel esitatud ettepanekute läbitöötamist ja muudatuste sisseviimist saadab Keskkonnaamet kaitse-eeskirja eelnõu ministeeriumitele kooskõlastamiseks. Lõpliku kaitse-eeskirja kinnitab Vabariigi Valitsus.

Lisateave:
Kaie Eha
Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist
kaie.eha@keskkonnaamet.ee
5393 2045