Alates 2005. aastast on Tartu Ülikooli bioloogiatudengitel olnud võimalus tänu heale koostööle keskkonnaametiga koguda ja õppida tundma putukaid Pühajärve lähistel. Juhtus nii, et ümmargused arvud langesid praktikumi puhul ühte: kahekümnendal praktikumiaastal täitus 1000 putukaliiki, keda piirkonnas leitud on. Arvestades, et Eestist on teada pisut üle 11 000 putukaliigi ja praktikumides keskendutakse peamiselt silmatorkavatele ja hästi määratavatele liikidele, on tegemist väga tubli tulemusega.
Otepää looduskeskus on ühele bioloogile välitööhooajaks ideaalilähedane ankrupaik – Otepää looduspargi maalilline ja mosaiikne maastik, järvesilmade ja ojaniredega palistatud künkanõlvad, metsatukad ja niidulapid võimaldavad mõne minutiga läbida erinevaid elupaiku ja takseerida nende asukaid, samas on tsivilisatsioon Eesti kõrgeimal asuva väikelinna näol haardeulatuses. Üldsegi mitte vähetähtsad motivatsiooniergutajad on ka keskkonnaameti kohalikud töötajad. 

Huvitavamad Otepää praktikumi putukaleiud on olnud II kaitsekategooriasse kuuluv liblikas mustlaik-apollo, kõik viis Eestis esinevat rabakiililiiki (neist kolm looduskaitse alused), eksootilise välimusega ja samuti kaitsealune kiil rohe-jõgihobu ning alles 2018. aastal Eestisse jõudnud ja sel aastal Eesti aasta liblikaks valitud kirju-tumesilmik. Otepää praktikumist on leitud pooled Eestis esinevatest kimalaseliikidest ja rohkem kui kolmandik kõigist Eesti suurliblikaliikidest. Omaette väärtus on kahekümne aastaga kogunenud andmestikul - kiirete keskkonnamuutuste ajal on pikaajaline andmerida suure tähtsusega. Väga hea meel on selle üle, et kõik kogutud putukad säilitatakse Tartu Ülikooli loodusmuuseumis, kus huvilised saavad neid uurida ning leiuandmed on kantud PlutoF andmebaasi ja kuvatakse e-Elurikkuse (elurikkus.ee) portaalis.

Praktikumide eestvedajad Toomas Esperk, Mati Martin, Erki Õunap ja Juhan Javoiš