Vilsandi rahvuspargis Harilaiul on lõpule jõudmas teine etapp kõre ehk juttselg-kärnkonna elupaikade suuremahulistest taastamistöödest. Haruldase kahepaikseliigi elutingimusi parandati ligi kolmekümnel hektaril: raadati poolsaare idaosa liivaalal olev kultuurmännik ning puhastati sigimiseks sobilikud luidetevahelised nõod. Sellise tähtsusega ja mahuga elupaikade taastamistöid on võimalik tulemuslikult teha tihedas koostöös erinevate osapooltega. Harilaiu taastamistööd on selle heaks näiteks. Tööd tegi Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Keskkonnaameti ja mittetulundusühinguga Põhjakonn.

Harilaid on Eestis üks omapärasemaid tugeva mere mõjuga liivikualasid, kus tänu avatusele on aegade jooksul olnud suur ja elujõuline kõre asurkond. Avatud alade metsastamisega viimasel viiekümnel aastal kadusid ka kõrele vajalikud päikesele avatud, laugete kallastega ajutised lombid. Selle tulemusena on siinne kõrepopulatsioon läbi elanud suure arvukuse languse.

Kõrede elupaika Harilaiul on taastatud etapiviisiliselt, et saaks jälgida, kuidas taastatud alad kõrele sobivad. Esimene etapp tehti aastatel 2014 – 2015. Sellejärgselt oli märgata kõrede sigimise aktiviseerumist. Ka pärast teist etappi on Keskkonnaametil, Keskkonnaagentuuril ja kõre ekspertidel vaja olukorda pidevalt jälgida. Enne, kui taastatud lompidesse koetud uus põlvkond ise sigima hakkab, möödub vähemalt kaks aastat. 

Harilaiul on karmid elutingimused. Kõred eelistavad sigimiseks üldiselt soojema veega veekogusid. Kuna Harilaiul on kevadel pikalt jahe, on siin kõrede sigimisaeg teiste asurkondadega võrreldes veidi hilisem. Erilise kohastumusena on kõred võimelised sigima ka pikema perioodi jooksul vastavalt veetasemele ja ilmastikule, valides sigimiseks erineva sügavusega veekogusid. Nii et kui elupaigas on palju erinevaid veekogusid, on kõredel suurem lootus edukalt sigida. 

Kõrele ja ka paljudele teistele avamaastikuliikidele on väga oluline avatud ala suurus. Liigid, mis on kohastunud eluks avatud aladel, jäävad alade kinnikasvamisel metsaliikidele konkurentsis alla ning sageli on neile ohuks ka metsas elavad röövloomad. 

Vilsandi rahvuspargi peamine eesmärk on looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine ja siinsete väärtuste uurimine ja tutvustamine. Vilsandi rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku Tagamõisa loodus- ja linnualana, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala ja rahvusvahelise tähtsusega Ramsari märgalade hulka. Vilsandi rahvuspargi üheks eesmärgiks on haruldastele liikidele sobivate elupaikade tagamine.

Kõre ehk juttselg-kärnkonn on Eestis arvatud kõige rangema kaitse alla ehk I kaitsekategooriasse. Eestis on säilinud 15 kõre eraldi paiknevat asurkonda. Avamaastikuliigina on talle sobivateks elupaikadeks avatud luitealad, liivikud ning madalmurused ranna- ja looniidud. Kõre kaitse tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel: Kõre kaitse tegevuskava

Ilona Lepik, looduskaitsetööde büroo vanemspetsialist

Mahe Metsalu, keskkonnahariduse büroo spetsialist